Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE Fotod: TOOMAS KUKK
Ruhnu ja rootslased, karu, räimesõda ja lätlaste kadedus ning kaks kõrvuti asuvat kirikut. Ruhnu on Eesti väikseim omavalitsus nii elanike kui ka pindala poolest. Mida me veel Ruhnu kohta teame?
Ruhnu pole lihtsalt kihelkond, see on eraldi maailm. Siia ei satuta, vaid sõidetakse mitu tundi parvlaevaga kas Pärnust, Munalaiust või Roomassaarest. Või külmal poolaastal lennukiga. Ühtlasi peab arvestama, et kehv ilm võib visiiti saarele mõne päeva võrra pikendada. Siiski on Ruhnu niivõrd omapärase looduse ja pärandiga paik, kuhu tasub plaanida pikemat reisi.
Ruhnu kohta on kirjutatud suur hulk raamatuid. Vikipeedias on Ruhnu artikkel kadestamisväärselt põhjalik. Huvilistele soovitame kindlasti geograafi, endise Ruhnu vallavanema ja koolidirektori Kaarel Laugu peetud Ruhnu-blogi ja tema koostatud raamatuid Ruhnu lugudest. Selle saare loodust ja uurimist on käsitletud Eesti looduseuurijate seltsi aastaraamatu 73. köites (1993). Ka ajakirja Eesti Loodus veergudel on Ruhnut mainitud harukordselt sageli.