Euroopa ja Aasia metsad

Kuupäev:

Autorid Hendrik Relve ja Kalle Karoles.
MTÜ Loodusajakiri 2012
Pehmekaaneline (210 x 150 mm), 92 lk.

Metsandus, nagu muudki valdkonnad tänapäeva maailmas, on globaliseerumas. Ka Eesti metsades ja metsanduses toimuv on rohkem kui varasematel aegadel mõjutatud sellest, mis toimub Euroopas, aga ka mujal maailmas. Neil teemadel pole aga eesti keeles seni ilmunud ühtegi ülevaatliku raamatut. Käesolev väljaanne alustab tühiku täitmist. Siinses raamatus on vaatluse all on Euraasia mandri metsad ja metsandus. Edaspidi teiste maakera piirkondade metsandusest.

Raamatu esimene pool kõneleb Euroopast, maailmajaost, kuhu kuulub ka Eesti. Päris huvitav on jälgida, millises valguses paistab kodumaine metsandus, paigutatuna Euroopa taustale. Lühidalt kokku võttes kuulume koos Soome, Rootsi ja teiste lähinaabritega Euroopa põhjala metsarikkasse piirkonda, kus metsandusel on ühiskonna jaoks suhteliselt suur tähtsus. Raamatu teine pool on pühendatud Aasia metsadele. Osa sealseid regioone, nagu Kesk- ja Lääne-Aasia on oma looduslike tingimuste tõttu olnud alati suhteliselt metsavaesed. Seevastu näiteks Kagu-Aasias laiuvad praeguseni ulatuslikel aladel mitmekesised lähistroopilised ja troopilised metsad.

Nii Euroopa kui ka Aasia poole käsitlus on ühesuguse ülesehitusega. Alustatakse olulisemate ökoloogiliste piirkondade ülevaatega, kirjeldatakse looduslikke olusid, metsi ja nimetatakse peamisi metsapuude liike. Seejärel võetakse vaatluse alla kummagi maailmajao riikide metsandus. Tihti tehakse seda üldistatuna, tuues välja ajaloolisi ja regionaalseid erijooni. Euroopa ja Aasia poole käsitlus lõppeb isiklike muljete jagamisega retkedelt sealsetesse metadesse.

Samas sarjas ilmunud ka “Ameerika metsad” ja “Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad”.

Ostan

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.

200 aastat Amuurimaa silmapaistva uurija Leopold von Schrencki sünnist

Vene geograafiaseltsis hakati 1845. aastal aktiivselt uurima Vene impeeriumi...

Anna teada hävinud hiigelpuudest!

Tsuura kuusk oli kaheharuline suur kuusk, kes kasvas Valgamaal...

Kui üks taimeleht „kasvab läbi” teise: üheiduleheliste taimede arenguveidrus

Tekst: ARNE SELLIN Meie aedade ja parkide esimesi kevadekuulutajaid on...