Gorizontõ Estonii

Gorizontõ Estonii on ainus Eestis kirjastatav venekeelne ajakiri, mis annab ülevaate Eesti loodusest, ajaloost, kultuurist ning on varustatud ohtra pildimaterjali, graafikute ja kaartidega. Alates 2014. aastast ilmub ajakiri kord aastas.

Ajakirja ilmumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Haridus- ja teadusministeerium on saatnud ajakirja ka venekeelsetele koolidele sooviga muuta meie looduslugu lähedasemaks teises keeles lugejale.

Gorizontõ Estonii 2021

Kord aastas ilmuva venekeelse väljaande Gorizontõ Estonii värske number tutvustab Lõuna-Eesti loodust ja kultuuri, kogumiku 96 leheküljele mahub ka hulk...

Gorizontõ Estonii 2020

Igal aastal ilmuva venekeelse kogumiku Gorizontõ Estonii äsja välja antud number tutvustab Eesti loodusande ja elurikkust. Kogumiku 96 leheküljel on...

Gorizontõ Estonii 2019

Gorizontõ Estonii nii paber- kui ka elektroonilist väljaannet saab osta meie kodulehelt (www.loodusajakiri.ee/pood), kogumik on müügil ka ajakirjanduse müügikohtades üle...

Gorizontõ Estonii 2018

Seekord on venekeelne kogumik Gorizontõ Estonii pühendatud Eesti juubeliaastale ning tutvustab ülevaatlikult Eesti looduse väärtusi ja omapära. Suurem osa kirjutisi...

Gorizontõ Estonii 2017

Gorizontõ Estonii kaheteistkümnes number tutvustab silmapaistvaid Eesti loodusteadlasi. Embrüoloogia alal üleilmse tuntusega Karl Ernst von Baeri kõrval on juttu mitmest...

Gorizontõ Estonii 2015

„Peipsi järv ehk meri, nagu seda peipsimaalased kutsuvad, on Euroopa suuruselt neljas järv, ühtlasi ka Eesti ja Vene piiriveekogu. Peipsimaad...

Gorizontõ Estonii 2014/2015

Järjekorras kümnes Gorizontõ Estonii on pühendatud Eestimaa saartele, täpsemalt Lääne-Eesti saartele, kus on säilinud paljuski traditsiooniline elulaad oma kombestiku, külaelu...

Gorizontõ Estonii 2010/2011

Järjekorras üheksas number on pühendatud Eesti looduskaitsele ja selle 100. juubelile. Artiklid on meie kodumaa unikaalsest loodusest, Eesti looduskaitse ja looduskaitsealade...

Gorizontõ Estonii 2009

Kaheksas number on pühendatud ühele omapärasemale Eestimaa osale – Setumaale, selle kandi loodusele, kultuurile, traditsioonidele ja keelele.

Gorizontõ Estonii 2008

Seitsmendas numbris artikleid peamiselt Ida-Virumaa kultuuriloo ja sellega tihedalt seotud loodusloo kohta. Lood on rohelisest maailmavaatest (autor Kalevi Kull), eestlaste...

Gorizontõ Estonii 2006

Aastal 2006 ilmus Gorizontõ Estonii kuues number, seekord plaaniga muuta see kord aastas ilmuvaks venekeelseks ajakirjaks. Maht suurenes 96 lk. Toimetaja...

Gorizontõ Estonii 4/2004

Novembris 2004 ilmus ajakirja viies, kaksiknumber (3–4/2004), mis sisaldab Margus Otsa artiklit valgest toonekurest ning Gunnar Seina lugu kaljukotkast, Enn...

Gorizontõ Estonii 2/2004

Mais 2004 ilmus ajakirja neljas number (2/2004) , mis sisaldab lugusid loodusfotograaf Tiit Hundist, bioloog-semiootik Aleksei Turovski mõtisklusi ahvidest, kui...

Gorizontõ Estonii 1/2004

Märtsis 2004 ilmus ajakirja kolmas number (1/2004), kus on lood kährikkoerast (autor Rainer Kerge), Eesti majakatest (Maksim Zinovjev), pankrannikust Pakri...

Värsked artiklid

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.

200 aastat Amuurimaa silmapaistva uurija Leopold von Schrencki sünnist

Vene geograafiaseltsis hakati 1845. aastal aktiivselt uurima Vene impeeriumi...

Anna teada hävinud hiigelpuudest!

Tsuura kuusk oli kaheharuline suur kuusk, kes kasvas Valgamaal...

Kui üks taimeleht „kasvab läbi” teise: üheiduleheliste taimede arenguveidrus

Tekst: ARNE SELLIN Meie aedade ja parkide esimesi kevadekuulutajaid on...

Niida nutikalt: liigirikas niit vajab hoolt

Miks vajavad niidud hooldust? Millist abi võiksid pakkuda lambad, miks tasub robotniidukiga piiri pidada ja kuidas teha koostööd, et liigirohked niidud säiliksid?

RAJAKAAMERA LOOD | Pilk soo-roolinnu ja väike-põõsalinnu pesaellu

2024. aasta südasuvel õnnestus mul rajakaameraga jälgida soo-roolinnu ja väike-põõsalinnu pesitsemist. Mõlemad linnuliigid on kogu Eestis levinud haudelinnud, ent nende pesi leitakse meil harva.

Leelo Tungal: MIND ON EHMATANUD, KUI ODAV ON LÕHKUDA, TAASTAMINE ON AGA VÄGA KALLIS

"Eesti on priiks saanud ja nii edasi, aga metsaprobleem on võib-olla valusamgi, sest nüüd on see kõik taas ikkagi oma Eesti mets, ei saa selle liigses raiumises kedagi teist süüdistada – et pagana nõukogude võim!"

EESTI KIHELKONNAD | Kihelkonnakeskusest maakonnakeskus: Rapla kihelkond

Rapla kihelkond on praeguse Rapla maakonna tuumik. Maakond ise on aga suhteliselt uus nähtus.
reklaam