Liitun

Raadiosaated

MTÜ Loodusajakirja saade “Loodusajakiri” on raadio Kuku eetris olnud järjepidevalt alates 2007. aastast. Esimeste saadete autor oli toonane ajakirja Horisont toimetaja Toomas Tiivel. Samal aastal võttis saate juhtimise üle pika raadiotöö kogemusega MTÜ Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado, ajakirja Eesti Mets tutvustas kuni 2015. aasta lõpuni Eesti Metsa peatoimetaja Henrik Relve. Alates 2018. aasta suvest on “Loodusajakirja” saatejuht Tiiu Rööp. 2008. aastast on saated järelkuulatavad ka raadio Kuku taskuhäälingus.

Loodusajakirja saade on Kuku raadios eetris nüüdsest reedeti 20.15-20.30! Podcasti lingid leitavad läbi nutiseadme SIIT

2023 saated

Eesti Looduse sügisnumber

Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri number keskendub maastike muutustele. Nii saab teavet Väinamere geoloogilisest kaardistamisest ning oletatavast ürgsest jõeorust Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Mait Sepp kirjutab Ahtme linna tekkimisest ja Pille Tomson metsatulekahjudest kui koosluste kujundajatest. Lisaks saab lugeda Kaukaasia eestlastest ja šaakalitest, valgeviljalisest metsmaasikast, noore loodushuvilise tähtsatest tööriistadest ning...

Kristjan Port: inimene peab liikuma!

Ajakirja Horisont 4. numbris räägivad Tallinna ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port ja Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt eestlaste ülekaalulisusest ja liikumise tähtsusest. Saate olulisust silmas pidades räägime samal teemal, asetades rõhu laste ja noorte kaaluprobleemidele ja kehalisele aktiivsusele. Saates on külas Kristjan Port. Saatejuht on Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182764

Aasta sammal harilik helvik

Käesoleva aasta sammalt, harilikku helvikut tunnevad paljud aiaomanikud. Miks harilik helvik kasvab koduaedades? Kuidas teda looduses ära tunda? Rahvameditsiinis on harilikku helvikut kasutatud maksahaiguste puhul. Kas teadusuuringud kinnitavad hariliku helviku raviomadusi? Saates on külas samblauurija, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Nele Ingerpuu. Saatejuht on Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182763

Iisaku kihelkond

Kultuuriloohuvilised geograafid Mait Sepp ja Taavi Pae on enam kui aasta ajakirjas Eesti Loodus tutvustanud Eesti kihelkondi. Viimati kirjutati Iisaku kihelkonnast. Iisaku kihelkonnast, mille „kaubamärgid“ on kriivad, poluvernikud ja rahvuspark, räägib saates Taavi Pae. Saadet juhib Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/182762

Horisondi suvenumber

Ajakirja Horisont augusti-septembri numbrist saab lugeda nii meditsiinilistest nanorobotitest kui tehisaru kasutamisest koolis, samuti Läänemere mereleitsakust ning mereplastist maailmameres. Lisaks leiab ajakirjast usutluse Tallinna ülikooli spordibioloogia professori Kristjan Pordiga ja saab ülevaate, millal võeti ajaloo uurimises kasutusele loodus- ja sotsiaalteaduslikud meetodid. Ajakirja tutvusta Horisondi toimetaja Piret Pappel. Saatejuht Tiiu...

Kägu eesti kirjanduses

Kirjandusteadlane ja EOÜ 2024. aasta linnu käo meeskonda kuuluv Elle-Mari Talivee räägib märgilistest kägudest eesti kirjanduses: Johannes Piiperi käost ajalehes Postimees 1944. aastal, Katku Villu õnnekäost ning Vana-Võrumaa kirjaniku Juhan Jaiki loomingust. Käo võib leida nii Marie Underi kui Henrik Visnapuu luulest, kuid mille poolest meie kahe silmapaistva luuletaja...

Tuleohukaardid

Keskkonnaagentuur koostab juba aastaid tuleohukaarti, kasutades selleks Nesterovi meetodit. Tulevikus hakatakse tuleohukaartide koostamisel kasutama Kanada tuleohuindeksit FWI. Mille poolest erineb Nesterovi meetod ja Kanada tuleohutuse hindamise viis? Miks peame Eestile koostama tuleohutuskaarte, kui Euroopa kosmoseorganisatsioon annab tuleohutushoiatusi, mille arvutamise aluseks on FWI? Saates on külas TÜ geoinformaatika ja kartograafia...

Metsamarjad

Eestimaa metsad on marjarikkad ning ootavad loodusandide korjajaid. Kutsusime saatesse külla botaaniku ja teeneka metsamarja uurija Taimi Paali, kellelt saame teada, miks metsmaasikat ja -vaarikat tasub otsida just kuusiku raielangilt ja millest sõltub rabamuraka vilja suurus. Meie metsamarjade kõrval tuleb juttu ka ameerika jõhvikast ning metsamarjade koduaias kasvatamisest. Saadet...

Eesti Looduse suvenumber

Ajakirja Eesti Loodus suvine, juuli-augusti number keskendub loodusandide kogumisele ja talveks talletamisele. Nii saab lugeda marjarikkusest Eestimaa metsades ning vürtsikast aasta seenest, samuti soovitusi ravimtaimede kogumiseks. Lisaks leiab ajakirjast intervjuu Kumari preemia laureaadi Aleksei Lotmaniga, ülevaate Iisaku kihelkonnast ja meie suurimatest tammedest ning paljust muustki. Saates on külas ajakirja...

Pärnu Riia värav

Suvises Pärnus ringiuitaja ei leia linnaruumis märke 17. sajandi lõpus ehitatud suurejoonelisest Riia väravast. Saates on külas Ragnar Nurk, Tallinna linnaplaneerimise ameti arheoloog, kellelt kuuleme, kus paiknes Riia värav ning miks see oli uhkem kui tänini säilinud Tallinna värav. Saame ka teada, kes võis olla keeruka ja läbimõeldud ülesehitusega...

Kuusikud muutuvas kliimas

EMÜ nooremteadur Kristjan Ait tutvustab ajakirjas Eesti Loodus üraskeid, kes lisaks paljuräägitud kuuse-kooreüraskile samuti märgatavat kahju tekitavad. Saates me harkkidasest kooreüraskist, harilikust niineüraskist ja harilikust võraüraskist juttu ei tee, küll aga räägime põhjustest, miks kuusepuistud on muutuvas kliimas järjest haavatavamad ning kuidas tuleks kujundada tuleviku metsi. Samuti räägime kuuse-kooreüraskist...

Aasta orhidee: vööthuul-sõrmkäpp

Just praegu on õige aeg looduses otsida aasta orhideed, vööthuul-sõrmkäppa! Miks on sel taimel niisugune nimi? Kus ta kasvab? Kas teda on lihtne eristada teistest Eestis kasvavatest orhideedest? Neile ja teistelegi küsimustele vastab botaanik ja orhideeuurija Tiiu Kull. Saatejuht on Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/173998

Vesilikud ja sisalikud

Külas on ajakirja Eesti Loodus toimetaja Piret Pappel, kellelt küsime, kuidas teha vahet vesilikel ja sabaga sisalikel? Põgusalt teeme juttu sisalike kui vesilike regeneratsioonivõimest. See teema on nii suur ja põnev, et jõuame puudutada vaid pealispinda! Kindlasti räägime ka looduskaitsest, on ju harivesilik, kivisisalik ja arusisalik kaitsealused liigid. Saatejuht...

Horisondi suvenumber

Ajakirja Horisont juuni-juuli numbrist saab lugeda Riia väravast Rootsi-aegses Pärnus, tehisarust ja loomulikust lollusest ning aju-arvuti liidestest. Veel on ajakirjas artikkel ränkadest tagajärgedest, mille on andnud liigne optimism imeravimite kasutuselevõtul ja intervjuu TÜ mikrobioomika professori Elin Oruga. Samuti saab lugeda, mis on altermagnetism ja kes on ajalooga ja ajaloota...

Kaitsealade tõhusus

Looduskaitsealade tõhususe ja tulemuslikkuse hindamise küsimus tõstatati rahvusvaheliselt esmakordselt 1992. aastal Maailma looduskaitseliidu (IUCN) tegevuskavas. Mis tingis sellise küsimuse püstituse? Kuidas „mõõta“ kaitseala tõhusust? Kui palju on hinnatud Eesti kaitsealasid ja millised on tulemused? Saates on külas maastikuökoloog ja looduskaitsja, EMÜ professor Mart Külvik. Saatejuht on Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/173995

Loodusajakiri: uus Sõrve looduskaitseala

Tallinna külje all asuv Sõrve looduskaitseala moodustati 2023. aastal. Milline on Sõrve looduslaama liigirikkus ja kui palju on sealt leitud kaitsealuseid liike? Kuidas vaid 10 km kaugusel Tallinnast on säilinud nii mitmekesine loodus? Põgusalt tuleb juttu 25. mail toimuvast Eesti Looduse õppekäigust Sõrve looduskaitsealale. Saates on külas zooloog ja...

Loodusajakiri: kirjad ja kirjavahetused

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist leiab just sellise pealkirjaga artikli, milles Tiina Ann Kirss ja Kanni Labi Eesti kultuuriloolisest arhiivist annavad ülevaate, miks kirjavahetused teadlastele huvi pakuvad. Kutsusime Tiina Ann Kirsi saatesse külla et küsida: kuidas loodi nõukogude ajal kirjavahetus raudse eesriide taga olevate sugulastega või kodust kaugele küüditatutega? Miks...

Loodusajakiri: Eesti Looduse kevadnumber

Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk, kes tutvustab looduskaitsele keskenduvat Eesti Looduse mai-juuni numbrit. Lisaks tuleb juttu karulaugust, Eesti Looduse ja Eesti loodusuurijate seltsi koostööna toimuvast vestlusõhtust ning Eesti Looduse 25. fotovõistlusest. Saatejuht on Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/173992

Loodusajakiri: Lydia Koidula

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist saab lugeda Lydia Koidula arhiivi kirjandusmuuseumisse jõudmise käänulisest teekonnast. Saatekülaliseks on artikli autor, kirjandusteadlane Sirje Olesk, kellelt uurime, miks nõukogude võim sallis Lydia Koidulat ning kuidas juhtus, et Koidula tütardel ei olnud õrna aimugi, kui oluline ja armastatud luuletaja nende ema oli. Saatejuht on Tiiu...

Loodusajakiri: must-toonekurg

Mitu paari must-toonekurgi teadaolevalt Eestis pesitseb? Millest sõltub must-toonekure pesitsemise edukus? Kuidas meelitada must-toonekurge kalasumbast toitu otsima? Mis on suurimad ohud rändel ja talvitusaladel? Must-toonekurest räägime ornitoloogi ja looduskaitsja Urmas Sellisega. Saatejuht on Tiiu Rööp. https://kuku.pleier.ee/podcast/loodusajakiri/173990

Viimati ilmus

Eesti Loodus 5/2024

5.00 € – 6.90 €
Vali

Eesti Loodus 4/2024

5.00 € – 6.90 €
Vali

Toimetus soovitab

MTÜ Loodusajakiri

reg nr 80150966
KMKR EE100731664
Rävala pst 10, 10143 Tallinn
tel 610 4105
e-post: loodusajakiri AT loodusajakiri.ee
IBAN EE332200221022741786

Värsked

INTERVJUU | Väikeste asjade mõistmiseks on vaja neid kaugemalt vaadata

Tellijale
Tavainimese jaoks kipub looduskaitse olema liigi- või objektipõhine ning see kipub olema väga lühinägelik viis, kuidas loodust hoida.

LIHTNE KÜSIDA | Kes lõhub kände?

Eesti Loodus
Pildil olevat männikändu on kõige nähtavamalt lõhkunud musträhn. Tema...

Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asub ürgne jõeorg?

Tellijale
① Saehambuline ligi 5 m kõrgune Ninase pank Tagaranna...

Enimloetud

TUNNE LOODUST | Hiir tuleb tuppa

Eesti Loodus
Meie kodu on soe ja turvaline koht, kus leidub...

Kui ööst saab päev

Artiklid Eesti Loodus
  Lae alla PDF

Horisondi Enigma 2. vooru tulemused 2022

Enigma
Ka Enigma teise vooru ülesandeid ei olnud väga rasked....

Lingid

© 2022 MTÜ Loodusajakiri