Esileht Raadiosaated

Raadiosaated

Loodusajakirja raadiosaated

Raadio Kuku saade “Loodusajakiri” on järjepidevalt eetris olnud alates 2007. aastast. Esimeste saadete autor oli toonane ajakirja Horisont toimetaja Toomas Tiivel. Samal aastal liitus saatega pika raadiotöö kogemusega Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado,
kes on tänaseni saate toimetaja. Ajakirja Eesti Mets tutvustas kuni  2015. aasta lõpuni Eesti Metsa peatoimetaja Henrik Relve. Alates 2008. aastast on saated olnud järelkuulatavad ka raadio Kuku taskuhäälingus.
Pärast väikest pausi on saade alates 15. veebruarist taas eetris iga nädala neljapäeval ja saate aeg on kaks korda pikem.

2018 saated

Loodusajakiri 2018-05-17

Avaldatud: 17. mai 2018

Teeme ornitoloog Ivar Ojastega juttu aasta linnust metsisest, kelle uurimisega on mees praegu tihedasti ametis. Ojaste on kirjutanud maikuu Eesti Loodusesse loo „Loodusmetsade sümbol metsis“ ja selle jälgedes kõneleme, kuidas meie metsisel läheb ja kuidas teda raadiotelemeetriliselt jälgitakse. On teada, et metsis veedab oma elu väga väiksel, võib-olla ainult mõne kilomeetrise läbimõõduga metsaalal ja kui seda metsatükki ebasobivalt majandatakse, polegi tal enam kusagil olla. Niisiis on meie vastutus selle linnu eest väga suur.

Loodusajakiri 2018-05-10

Avaldatud: 10. mai 2018

Eesti orhideekaitse klubi valis Eesti vabariigi juubeliaastal aasta orhideeks Eesti kõige uhkema käpalise, kauni kuldkinga. Selle liigi väga põnevast ja keerulisest bioloogiast, seisundist ja kaitsest on maikuu Eesti Looduse kaaneartikli kirjutanud Eesti maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi professor Tiiu Kull ning räägib sellest ka saates.

Loodusajakiri 2018-05-03

Avaldatud: 3. mai 2018

Räägime taas Eesti meremuuseumi teaduri Vello Mässiga, kes on olnud ka tänavu 50-seks saanud uurimislaeva Mare kapten. Räägime seegi kord lahingretkel hukkunud allveelaeva Kalev otsingutest, millest Mäss on kirjutanud viimase Horisondi kaaneartikli, aga ka mõnest muust vanast hukkunud allveelaevast ning sellestki, miks mõnda neist laevadest ei ole võimalik üles tõsta ja näiteks muuseumi jaoks konserveerida.

Loodusajakiri 2018-04-26

Avaldatud: 26. aprill 2018

Intervjueeritav on Tartu ülikooli juhtteadur terioloog Urmas Saarma, kes on koos Maris Hindriksoniga kirjutanud aprillikuu Eesti Loodusesse artikli „Kuidas läheb hundil Euroopas?“. Kui artikkel keskendub eelkõige hundi eri asurkondade käekäigule meie maailmajaos, toetudes valdavalt geeniuuringute andmetele, siis saates arutleme rohkem selle üle, kas jaht on ikka parim võimalus kaitsta sute eest lambaid või ehk on mõistlikum anda see töö hoopis võimekatele karjakoertele. Juttu tuleb ka sellest, kui ohtlik võib olla soe ristumine koeraga: kaugemas perspektiivis ei saa välistada lausa uue koerlaste alamliigi või koguni liigi teket Euroopas.

Loodusajakiri 2018-04-19

Avaldatud: 19. aprill 2018

Lehitseme koos toimetaja Helen Külvikuga ajakirja Eesti Loodus aprillinumbrit, mille seekord said ka Eesti Metsa tellijad. Räägime saate esimeses pooles veidi pikemalt näiteks soehuvist ja -hirmust, urvalindude määramisest, Eesti talguliste retkest Valgevene kolleegide juurde, uuest orhideest Eestis, aasta seenest tuletaelast ja jälle ka metsaraiest. Pärast reklaamipausi on põhiteemad matk Võhandu kallastel, küüslauk, tema sugulased ja keemiline koostis, nakrapuu seemned ehk india pähklid ning uus Petrone Prindi raamatusari.

Loodusajakiri 2018-04-12

Avaldatud: 12. aprill 2018

Lehitseme koos peatoimetaja Kristiina Viironiga ajakirja Eesti Mets kevadnumbrit, mille seekord said koos Eesti Loodusega mõlema ajakirja tellijad. See on peaaegu tervenisti metsakahjude eriväljaanne. Saate esimeses pooles tuleb juttu liigsest veest ja rasketehnika jälgedest metsas, juurepessust ja metsatulekahjudest. Teise saatepoole teemad on tormituulte mõju metsale, põdrakahjustused, aga ka see, et paljude liikide jaoks loovad need looduslikud häiringud just uue elupaiga. Veel saab üht-teist teada aasta loomast ilvesest ning Euroopa metsadest.

Loodusajakiri 2018-04-05

Avaldatud: 5. aprill 2018

Eesti meremuuseumi teadur, uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss on kirjutanud Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneartikli „Ring tõmbub koomale: jäljetult kadunud allveelaeva Kalev otsingul“. Saate esimeses pooles räägib Mäss Kalevi ja sõsarlaeva Lembit ehitusest ja ehituse rahastamisest, teises pooles aga Kalevi viimaseks jäänud sõjaretkest ja laevavraki otsingutest.

Loodusajakiri 2018-03-29

Avaldatud: 29. märts 2018

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab ajakirja märtsi-aprillinumbrit. Veidi pikemalt tuleb juttu intervjuust androloog Margus Punabiga, mis võiks olla igale mehele lausa kohustuslik lugemismaterjal, ajalookultuuri dotsendi Linda Kaljundi kirjutisest vanade seinapiltide kohta, astrofüüsiku Antti Tamme artiklist „Tumeaine meis ja meie ümber“, aga ka näiteks sellest, miks kukk valjult kiredes kurdiks ei jää ning millal ja kus tekkis loomakaitseliikumine.

Loodusajakiri 2018-03-22

Avaldatud: 22. märts 2018

Loodus- ja aiandushuviline Triin Nõu, kes on kirjutanud märtsikuu Eesti Loodusele artikli „Kanepi uus tulemine“, teeb esmalt selgeks, et harilikku kanepit ei maksa segi ajada pahandusi toova india kanepiga. Harilikku kanepit kasvatatakse Eestis praegu järjest rohkem; seemneid veetakse põhiliselt Eestis välja, aga kasutusvõimalusi on neil palju. Ka nendest ja kanepi muudest voorustest on saates juttu.

Loodusajakiri 2018-03-15

Avaldatud: 15. märts 2018

Saates esimeses pooles saab sõna Eva-Liisa Orula TÜ loodusmuuseumist, kes räägib „Eesti taimevaramust“ ja sellest, kuidas õpilased selle Eesti vabariigi juubelikingiks kokku panid. Saate teine pool on EMÜ taimetervise õppetooli juhataja professor Marika Männi päralt, kes selgitab, milles seisneb vaimukas taimekaitsemeetod, mille nimi on entomovektortehnoloogia, ja kui tõhusalt see võib maasikasaaki suurendada.

Loodusajakiri 2018-03-08

Avaldatud: 8. märts 2018

Räägime lindudelegi raskest talvest ja sellest, kas on mõistlik linde talvel toita. Põhiteema on siiski torpor, lindude võime aeglustada ainevahetust ja alandada kehatemperatuuri, et lühiajaline ebasoodne periood üle elada. Kõneleb Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, kes on samal teemal kirjutanud märtsikuu Eesti Looduse kaaneartikli „Linnud talvel: võitlus elu eest“.

Loodusajakiri 2018-03-01

Avaldatud: 1. märts 2018

Räägime Horisondi toimetaja Helen Rohtmets-Aasaga ajakirja talvenumbrist, mis on peaaegu täielikult pühendatud Eesti vabariigi juubelile. Saate esimeses pooles tuleb juttu Tartu ülikooli ajaloolaste dotsent Ago Pajuri ja professor Tõnu Tannbergi pikematest asjakohastest ajalookirjutistest, teises pooles TÜ genoomikateadlaste artiklist, mille teema demograafiline ajalugu eestlaste geenides, Laurits Leedjärve ülevaatest Eesti 100-aastase panuse kohta astronoomiasse, vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi mõttearendusest rubriigis „Mina ja teadus“ ning veel mitmest lühemast loost.

Loodusajakiri 2018-02-22

Avaldatud: 22. veebruar 2018

Tutvustame koos Eesti Looduse toimetaja Helen Külvikuga ajakirja värsket veebruarinumbrit. Tubli osa sellest numbrist täidavad lookesed Eesti viiest rahvussümbolist: suitsupääsukesest, rukkilillest, paekivist, räimest ja pääsusabast. Saate esimeses pooles räägimegi neist sümboleist. Saate teine pool on muude selles ajakirjas ilmunud lugude päralt; esile tõstame intervjuud teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega, artikleid metsise tegevusjälgedest metsas, uutest meteoroloogia oskussõnadest ja linnupildistamise võistlusest.

Loodusajakiri 2018-02-15

Avaldatud: 15. veebruar 2018

Vaatame koos peatoimetaja Kristiina Viironiga üle ajakirja Eesti Mets talvenumbri. Eelmist aastat iseloomustasid rohked metsandusalased diskussioonid, mitmel moel kajastub see ka kõnealuses ajakirjas. Aga juttu on ka näiteks jõulupuude kasvatamisest Eestis, eestlaste edust ristkihtliimpuidu kasutuses majaehituses, koprajahist ning meeskoori Forestalia 45 tegevusaastast.

banner