Isadora Rahumeel
Isadora Rahumeel on Kuressaare Hariduse kooli vilistlane, kes asus sel sügisel õppima Hugo Treffneri gümnaasiumi. Noor loodushuviline pälvis tänavu õpilaste teadustööde riiklikul konkursil esimese preemia uurimistöö eest, mis on seotud hariliku saarmaga. Ühtlasi sai ta võimaluse esindada Eestit rahvusvahelises looduslaagris „International Wildlife Research Week“.
Laager toimus Šveitsis Tschiervis. Osalejaid oli 24, kellest 16 olid Šveitsist ja ülejäänud Tšehhist, Portugalist, Ungarist, Rootsist, Leedust, Itaaliast, Saksamaalt ja üks Eestist. Osalejatest loodi mõneliikmelised uurimisrühmad; iga rühm valis endale Alpi loodusest ühe taime- või loomaliigi, kelle kohta tuli nädala jooksul koostada uurimistöö. Mina hakkasin koos kahe šveitslasega uurima madusid.
Meie uurimisala asus 1700 m kõrgusel mägedes Val Müstairi looduskaitsealal. Et me ei tooks Šveitsi loodusesse võõraid haigusi, pidime sinna jõudes puhastama erivahendiga oma matkasaapad. Esimesel õhtul mängisime tutvumismänge ja saime oma juhendajalt täpsemat infot selle kohta, mida hakkame uurima.
Teisel päeval võtsime ette ühise matka, kus meile tutvustati lühidalt kõigi rühmade uurimisteemasid ja saime nautida ilusat Alpide loodust. Järgmistel päevadel kogusime uurimistöö tarbeks infot ja kirjutasime tööd. Minu rühm pidi otsima eri aladelt Šveitsi kahte mürgist maoliiki, kes on väga ohustatud. Meie ülesanne oli teada saada, miks need kaks liiki ei ela samal alal, kuigi nende elupaigaeelistused on väga sarnased. Selleks tegime iga päev umbes kaheksatunnise retke ja panime kirja kõik leitud maod ning kirjeldasime nende elupaika.
Rahvusvahelise looduslaagri juhendaja (paremal) näitab noortele loodusuurijatele üht leitud madu. Pildi keskel on Eesti esindaja Isadora Rahumeel. ERAKOGU
Kokku leidsime 19 madu, kellest 14 olidki need, keda olime otsinud. Mõlemat uuritavat maoliiki kohtasime seitsmel korral. Mägedes oli väga väsitav matkata, sest harva sai kõndida mööda tasast maad ning rajad olid väga kitsad ja keerulised. Madusid otsisime kohtadest, kus neid ei olnud varem leitud või oli viimati märgatud üle 20 aasta tagasi, aga ka paikadest, kus nende olemasolu oli varem teada. Kõige toredam oligi leida madusid nendest paikadest, kust teadlased ei olnud neid varem leidnud.
Päev enne lahkumist pidime oma uurimistööd teistele tutvustama. Ettekanne tuli teha inglise keeles, kõik rühmaliikmed pidid tutvustama mingit osa tööst.
Külasta portaali www.miks.ee, mis ärgitab noori tegelema teadusega ja avastama maailma, pakkudes inspireerivat sisu ja arendavaid materjale.
Artikkel on ilmunud Horisondi 5/2025 numbris.