Sulev Kuuse
8.–9. märtsil võtsid Eesti gümnasistid taas mõõtu bioloogia vallas. Arvutiavarustes peetud piirkonnavooru tulemuste põhjal kutsuti Tartu ülikooli (TÜ) molekulaar- ja rakubioloogia instituuti 26 koolist 50 gümnasisti ja kaks tublit üheksandikku.
Eesti bioloogiaolümpiaadi (EBO) nädalavahetus algas TÜ tehnoloogiainstituudis, kus molekulaarse taimefüsioloogia kaasprofessor Hanna Hõrak pidas loengu õhulõhede tähtsusest taimede kasvus. Esimene päev jätkus õpilaste praktiliste tööde vooruga. Bioinformaatikatöös tuli osata aru saada ja kasutada veebitööriistu, näiteks joondada mesilaste ja kimalaste fülogeneesipuu alusel tsütokroom C oksüdaasi alaühiku järjestused või teha arvutis linnugripi viiruse H5N1 genoomne analüüs. Hagija soolestiku mikrobioomi metagenoomsel uurimisel selgitati välja soolestikus elutsevad bakteriliigid. Mikrobioloogiapraktikum õpetas kasutama mikropipetti ja mikroskoopi. Õpilastel tuli mikroobe eristada kindlate tunnuste järgi. Spektrofotomeetriga määrati kindlaks soolebakteri Escherichia coli puhaskultuuri bakterite arvukus.
Botaanikakabinetis määrati taimi ning vastati ökoloogiaküsimustele. Oli vaja teha lehest preparaadid ja neist aru saada. Samuti pidi tundma puittaimede oksi. Taimede levikukaartide põhjal analüüsiti tekkinud kohastumusi ja levikumustreid.
Kõige keerulisemaks ja töömahukamaks osutus loomaanatoomia ja -ökoloogia praktikum. Õpilased lahkasid sea südant ja pidid leidma pärgarterid, kopsuarteri, poolkuuklapid, hõlmklapid, näsalihased jt osad. Ühtlasi tuli aru saada südame erutus- ja juhteteedest ning südametööst. Praktikumis hinnati märgistamise ja taaspüügi meetodil loomapopulatsiooni suurust. Loomakoljude välistunnuste alusel koostati loomade arengupuu. Kui oli suudetud saada aru hambavalemitest ja kolju parameetritest, tuli andmete põhjal koostada vähima parsimoonia meetodil fülogeneesipuu.
Teisel päeval olid keerulised teooriaülesanded, mille lahendamine nõudis peale nupukuse funktsionaalset lugemisoskust ja kella vaatamise tarkust, et oma aega oskuslikult jagada. Kasutada võis ainult oma teadmisi!
Pidulikul lõputseremoonial tegi Eesti bakteriofaagidest ettekande TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman.
Pärast kahepäevast pingutust saavutas lõppvooru üldparemusjärjestuses parima tulemuse Tallinna reaalkooli abiturient Mia Marleen Rahe, kes võitis nii teooriavooru kui ka praktiliste tööde osa. Teine oli Karl-Erik Volberg Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 12. klassist ja kolmas Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetaja Violeta Jürgens. EBO täismahus tulemused koos žürii otsusega on avaldatud TÜ teaduskooli kodulehel.
EBO korraldamist toetas haridus- ja teadusministeerium ning TÜ asutustena teaduskool, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, genoomika instituut, ökoloogia ja maateaduse instituut ning loodusmuuseum. Hingega olid abis Eesti Looduse toimetus ja Toomas Kukk ning Tartu Antoniuse Gildi keraamikud. Õpilaste toitlustamise võttis enda kanda TÜ kohvik.
Olümpiaadi aitasid teoks teha TÜ üliõpilased Karl Valter Oja, Mari Remm, Vesta Selg, Annika Rääbis, Ene Kook, Silvia Pihu, Emma Goos, Liisa Pata, Triinu Visnapuu, Reidar Andreson, Age Brauer, Karl Jürgenstein jpt. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja õpilaste vanemaid ning häid koole ja tublisid õpetajaid.
Eesti bioloogiaolümpiaadi mikrobioloogia praktikum, kus õpilased pidid saama hakkama uurimisviiside ja töövahendite virvarris. SULEV KUUSE
Kuidas jätkus 2025. aasta bioloogiaolümpiaadi lugu?
Pärast märtsis toimunud Eesti gümnasistide 64. bioloogiaolümpiaadi kutsuti parimad osalejad rahvusvahelise olümpiaadi valikvõistlusele. Bioloogiatundjate edasine õpetus ja Eesti võistkonda selgitav valikvõistlus peeti aprillis Tartu ülikooli (TÜ) molekulaar- ja rakubioloogia instituudis.
Eesti neljaliikmelisse võistkonda 36. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil (IBO) said Violeta Jürgens (Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. kl) ja Karl-Erik Volberg (Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 12. kl), mõlemad verivärsked vilistlased. „Rebastena“ kuulus võistkonda kaks Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilast: Silvia Nafthal ja Raul Pata (sel õppeaastal vastavalt 11. ja 12. kl).
IBO peeti tänavu 20.–27. juulil Filipiinidel Quezonis, ürituse peakorraldaja oli Ateneo De Manila ülikool. Rahvusvahelise žürii liikmetena osalesid Eesti delegatsioonis IBO korralduses TÜ arstiteaduste valdkonna 6. kursuse üliõpilane Mari Remm ja 4. kursuse õppur Karl Valter Oja, maaülikooli veterinaarmeditsini 4. kursuse üliõpilane Vesta Selg ja TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse. Õpilastele mõeldud praktilised ja teooriatööd koostati 77 riigi žüriide koostöös.
Raku- ja molekulaaarbioloogiaga seotud praktilise töö käigus tuli selleks, et teha kindlaks üks Filipiinidel levinud parasiitnakkus, koostada polümeraasahelreaktsioon, PCR, protokoll ning PCR-agaroosgeelil eraldatud DNA-lõikude alusel ka parasiitse paelussi fülogeneesipuu. Ökoloogia ja süstemaatika valdkonnast tuli uurida kiiruimsete kalade sillaginiinide anatoomiat, määrata nende liik ja välistunnuste järgi hinnata ökoloogilisi probleeme. Mikrobioloogias pidi nn gram-värvingu põhjal uurima bakterite morfoloogiat ja biokeemiliste katsete abil määrama nende liike. Lisaks oli vaja loendada bakterikolooniaid ja rehkendada nende põlvkondade arv ehk generatsiooniaeg.
Neljandas ehk biomeditsiini praktikumis uuriti patsiendi elektrokardiogrammi, rindkereülesvõtet ja hinnati laborianalüüside tulemusi. Praktikumides tuli õpilastel lahendada ka hulga teooriaküsimusi.
Kahes teooriavoorus pandi proovile teadmisi raku- ja molekulaarbioloogia, loomaanatoomia ja -füsioloogia ning käitumisbioloogia ehk etoloogia kohta.
Eesti võistkonnast saavutas parima tulemuse Karl-Erik Volberg, kelle kaela riputati hõbemedal (68. koht). Violeta Jürgens sai pronksmedali (138. koht). Silvia Nafthal ja Raul Pata olid vastavalt 219. ja 246. kohal, ent rahvusvahelise olümpiaadi kogemus, mille nad said, on hindamatu. Kokku osales IBO-l üle maailma 298 õpilast.
Tänavusel rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil osalenud Eesti õpilased (vasakult): Karl-Erik Volberg (sai hõbemedali), Violeta Jürgens (pälvis pronksmedali), Silvia Nafthal ja Raul Pata. SULEV KUUSE
Olümpiaadi toetasid haridus- ja teadusministeerium, TÜ teaduskool, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut ja Eesti olümpiaadiliikumise väga hea toetaja Olev Kahre OÜ-st Solis Biodyne ning TÜ loodusteaduste valdkond. Tänan kõiki, kes on elanud kaasa Eesti õpilaste headele tulemustele ja meie käekäigule.
Sulev Kuuse (1962) on Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja ja Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimees.
Artikkel on ilmunud Horisondi 5/2025 numbris.