Kas šimpansid ravitsevad end taimedega?

Kuupäev:

Vabas looduses elavate šimpansite menüüs on taimetoit tähtsal kohal ja tihti söövad nad ka nigela toiteväärtusega liike, millel on samas teada raviomadusi. Põhjalike uuringuteta ei saa hinnata, kas inimahvid pruugivad ravimtaimi teadlikult või kogemata, koos muu toiduga. Ajakirjas PLOS One ilmunud uurimus väidab, et šimpansid, kes on tervisega kimpus, söövad tõesti raviomadustega taimi.

Inglise teadlased jälgisid pikka aega Ugandas Budongo metsakaitsealal elava šimpansikarja käitumist ja toidulauda. Nii kujunes nimekiri taimeliikidest, mida sõid vaid haiged või vigastatud loomad. Seejärel uuriti 13 liigi põletiku- ja mikroobivastaseid omadusi. Selgus, et paljude taimeliikide ekstrakt pidurdas bakterite kasvu.

See toime avaldus kõige tugevamalt ühe pagoodipuu perekonda (Alstonia) kuuluva liigi kõdupuidul. Ühtlasi leiti sel olevat põletikuvastane toime ning seetõttu sobib see haavaraviks. Põletikku leevendavad ka ühe ebejala (Christella) perekonna liigi lehed. Uurijad vaatlesid üht vigastatud jäsemega isast šimpansit, kes otsis ja sõi just selle sõnajala lehti, ilmselt vaigistamaks valu ja vähendamaks paistetust.

Kuna loomadelt võeti ka uriini- ja väljaheiteproove, oli teadlastele teada, kes šimpansitest olid parasiitidega nakatunud. Üks sellistest isenditest sõi krugipuu perekonda (Scutia) kuuluva puuliigi koort. Seega otsivad šimpansid oma hädadele leevendust taimeriigist. Inimesele on need teadmised samuti kasulikud, sest aitavad leida uusi taimseid toimeaineid, mida kasutada, et luua uusi ravimeid.

PhysOrg/Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Kolm Eesti kõrgeimat kadakat

Tekst ja fotod: HENDRIK RELVE Möödunud aastal ilmus Eesti Looduses...

Uued tuuled kotkauuringutes

Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Kolme väike-konnakotkast korraga...

AASTA PUU | Saarel sada lehte. Saared ja saarikud rahvapärimuses

Tekst: MARJU KÕIVUPUU Saare valimine aasta puuks Eesti raamatu 500...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Kuhu küll kõik lilled jäid?

Kaitseme poollooduslikke kooslusi ja liike, aga miks need kaitsest...