Mati Roasto
Euroopas käib juba viiendat aastat Euroopa toiduohutusameti algatatud toiduohutuskampaania Safe2Eat. Eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust toiduohutusest, jagades teaduslikult põhjendatud teavet ja soovitusi. Ühe tähtsa teemana on Eestis tänavu tõstatatud toidu säilimise aeg. Säilimisaja kohta kasutatavad mõisted „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ on küll laialdaselt tuntud, ent uuringute järgi mõistetakse neid siiski sageli valesti. Seetõttu kannatab toiduohutus ja raisatakse toitu asjatult.
Mil moel vältida toidujäätmeid?
Euroopa Komisjon võttis 2015. aastal vastu Euroopa Liidu (EL) ringmajanduse tegevuskava, kus kutsutakse riike üles uurima, kuidas saaksid toidutarneahela osalised rakendada tõhusamat märgistust, mida tarbijad mõistaksid paremini. Komisjoni uurimuse järgi on EL-is igal aastal umbes 90 miljonist tonnist toidujäätmetest kuni 10% tekkinud seepärast, et säilimisaja märgistust on mõistetud vääriti.
Selgituseks: toidujäätmed on toit, sealhulgas mittesöödavad osad, mis on toiduahelas kaotsi läinud. Eestis tekib aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid. Kodumajapidamistes tekib neid aastas elaniku kohta 61 kg, raisatud toit ehk toidukadu hõlmab sellest 26 kg ehk 43%. Toidu raiskamine ehk toidukadu on see, kui ära visatakse toit, mida oleks saanud teistmoodi säilitades või käideldes tarbida. Kodumajapidamiste toidujäätmete ja -kao kogus on võrreldes teiste toiduahela osalistega kõige suurem (ligi pool). Seega on just kodumajapidamistes võimalik raisatud toidu kogust tunduvalt vähendada.
2023. aastal tehti Eesti tarbijate seas uuring toidu märgistuse ja hügieeni kohta. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellitud uuringu üks eesmärk oli selgitada välja, millist infot pakendilt otsitakse ning kuidas seda mõistetakse. Kõige rohkem vaadati pakendilt säilimisaega. Tulemustest aga selgus, et „kõlblik kuni“ tähendust mõistis valesti koguni 47% küsitletutest.
Kui hoida toitu külmikus liiga kõrgel temperatuuril, siis halveneb toidu kvaliteet, lüheneb säilimisaeg ning võivad tekkida ka probleemid toidu ohutusega. UNSPLASH
Mida tuleb kindlasti teada säilimisaja märgistusest?
Tähistades kiiresti riknevate toitude säilimise aega, kasutatakse mõistet „kõlblik kuni“. Pakendile on märgitud ka säilitamistingimused, millest tuleb kinni pidada. Märkega „kõlblik kuni“ toitu tuleb hoida jahutatuna temperatuuril alla +5 °C. Mõne toidu puhul, näiteks hakklihal, võib nõutud säilitustemperatuur olla isegi 0–2 °C, seetõttu tuleb alati toimida pakendil oleva info järgi. Samuti tuleb järgida pakendil esitatud juhiseid, näiteks „pärast pakendi avamist tarbida kahe päeva jooksul“. Seega võib mõningatel toitudel olla kaks säilimisaega: üks käib avamata ja teine avatud pakendi kohta.
„Parim enne“ käib eelkõige toidu kvaliteedi kohta: kvaliteet on parim enne pakendil esitatud kuupäeva. Õigetes oludes säilitatuna on selle kuupäevani tagatud eeldatav kvaliteet. Kui „parim enne“ on möödunud, võib toit kaotada lõhna- ja maitseomadusi, muutuda tekstuurilt või konsistentsilt ja väheneda võib toitainete ja vitamiinide sisaldus. Siiski võib seda toitu teatud aja jooksul veel süüa, kartmata ohtu tervisele. Selliseid tooteid võib pärast pakendil märgitud aega ka müüa.
„Parim enne“ kuupäev on esitatud näiteks leivatoodetel, küpsistel, maiustustel, maitseainetel, jahul, karastusjookidel ja konservidel. Samamoodi kui mõnes teises riigis on ka Eestis hakatud pastöriseeritud piimatoodete puhul üle minema märgistuselt „kõlblik kuni“ märgistusele „parim enne“, sest kuumtöötlemisel inimese tervisele ohtlikud bakterid enamasti hävivad, seetõttu ei teki tervisele ohtu, kui „parim enne“ on ületatud.
Tarbides „parim enne“ kuupäeva ületanud toite, millel on hea lõhn ja maitse, saame vähendada toidukadu.
Joonis: HORISONT
Probleem: kodused külmkapid on liiga soojad