Loodusuurijate päev Räpinas

Kuupäev:

Loodusuurijate päeva osalised õppekäigul Meelva rabas. Ekskursiooni juhtis Tarmo Evestus keskkonnaametist Foto: Toomas Kukk

Räpina aianduskoolis peeti 7.–9. juulil 40. looduseuurijate päeva. Toimusid ettekanded kohaliku looduse kohta, erinevaid liigirühmi tutvustavad töötoad ning õppekäigud loodusesse. Osalesid peamiselt looduseuurijate seltsi liikmed, kelle seas on nii mainekaid loodusteadlasi kui ka harrastusuurijaid. Samuti oli osalejate seas aianduskooli töötajaid ning Eesti looduskaitse seltsi Räpina osakonna liikmeid.
Esimene töötuba algas juba reede õhtul, kui Ain Piiri eestvedamisel tutvuti ööliblikatega ning käidi neid ka lilleaias otsimas. Jaan Kivistik tutvustas mõisapargi tuntumaid ja vähemtuntud taimi (nende seas harilike liikide kloone ja mutante, näiteks hariliku vahtra sorti „Paldiski“) ning põnev retk kestis hiliste öötundideni.
Laupäeval kuulati ettekandeid, kus teiste seas sai kohaliku looduse tutvustamiseks sõna Räpinast pärit ökoloog Anneli Palo. Töötubades uuriti koos Henn Timmi ja Helle Mäemetsaga vee piiril leiduvat elustikku (peamiselt taimi ja selgrootuid), Annelie Ehlvest Tartu loodusmajast oli üles seadnud põneva tigusid tutvustava töötoa, Ain Piir ja Villu Soon tutvustasid nii päevaliblikaid kui kimalasi.
Järgnesid õppekäigud Krõnstali metsa ja Meelva rabasse. Päev lõppes looduseuurijate seltsi 170. juubeli piduliku tähistamisega Sillapää lossis. Looduseuurijate päev on traditsiooniline sündmus, mida on korraldatud erinevates Eesti piirkondades alates aastast 1931.
Looduseuurijate päev on ka varem Räpinas toimunud, kuid aasta oli siis 1976. Korraldajad tänavad aianduskooli ja Sillapää lossi personali lahke vastuvõtu eest.

Eesti looduseuurijate selts

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Rändlinnud saabuvad!

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Maastikugeneetika

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.