Märtsi-aprilli Horisondi kaaneloos „Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul“ kirjutab Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson tänapäeva meditsiini suurimast probleemist – ravimiresistentsete haigusetekitajate levikust, mis viib igal aastal hauda kümneid tuhandeid inimesi. Olukorra lahendamiseks tuleb teadlastel leida uusi antibiootikume ja ravivõimalusi.
Intervjuus usutleb Horisont seekord psühholoog Grete Arrot. Eesti kurvameelsetest noortest, õppimise ja õpetamise olumusest ning keskkonnapsühholoogiast rääkis Arroga Ulvar Käärt.
Ilmahuviliste seas teada-tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga järjekordses uue ilmalugude sarja loos lähemalt, kuidas on ilmataat otsustanud maailma ajalugu määranud lahingute kulgu. Päris uue, Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seonduva rubriigiga „Eesti teadus 100“ teeb aga otsa lahti teadusajaloolane Erki Tammiksaar. Esimeses loos uurib ta, millal sündis eesti teadus.
Eesti kunstiakadeemia doktorant Eva Sepping kirjeldab rohkete piltidega loos „Eestlus Venemaa avarustel: külaskäigud Siberi eestlaste juurde“ Siberi-eestlaste külakogukondade tänast elu-olu.
Kosmoselugude sari jätkub astrofüüsik Peeter Tenjese artikliga „Lähemad ja kaugemad kohtumised Päikesesüsteemis“. Autor selgitab muu hulgas, miks ihkavad teadlased lähemalt uurida Jupiteri ja Saturni jäiseid kaaslasi.
„Teadlased kabinetis“, Tallinna tehnikaülikooli vanemteadurid Kaarel ja Signe Adamberg teevad selgeks, miks on vaja toita mikroorganisme meie kõhus. „Igameheteadus” kutsub otsima Päikesesüsteemi uut üheksandat planeeti; „Huvitavas Venemaas“ on dekabrist Kahhovski pohmell; „Muuseumipärlis“ tutvustab Maanteemuuseum Eesti esimest teehöövlit; „Dokument kõneleb“ teekonnast Eesti riikluse tunnustamiseni; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all vesikirp.
Lisaks saab lugeda muusik Toomas Lunge mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ katkise tabloo ülesannetega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.