Indrek Rohtmets
Kunagi hallidel aegadel juhtunud säärane lugu: ühes kenas orus keset lainetavat mägimaastikku elasid ja harisid põldu kaks venda – Kigarama ja Mburo. Ühel ööl nägi Kigarama unes, et neid ähvardab suur oht, kui nad ei koli oma orust kõrgemale mägedesse. Ta asus kohe kolimisettevalmistusi tegema ja rääkis oma nägemusest ka vennale. Mburo lõi selle peale käega ja ütles, et tema ei lähe kuhugi. Mõne päeva pärast tabas orgu üleujutus ja Mburo uppus. Kigaramal ei jäänud üle muud kui mäenõlvalt venna hukkumist abitult pealt vaadata. Tekkinud järv sai õnnetu Mburo järgi tema nime ja ümbritsevad madalad mäed nimetati Kigarama järgi.
*Aafrikas kõneldavas suahiili keeles tähendab valgenahalist inimest.
See järv asub Uganda lõunaosas ja järve ümbritseb Uganda väiksemate hulka kuuluv Mburo rahvuspark. Park on väike ega ärata niisugust tähelepanu nagu samasse kanti jääv Kuninganna Elizabethi rahvuspark (Queen Elizabeth National Park). Õigupoolest pööratakse Mburole teenimatult vähe tähelepanu, sest sealne elustik pakub näiteks linnuhuvilistele mitut liiki, keda võib näha ainult Mburo järvel paadiga sõites. Ilmselt ei ela seal enam lõvisid ega ka elevante, see-eest on küllaga jõehobusid ja pühvleid, samuti hulk antiloope, keda võib eriti tõenäoselt kohata just sellel kaitsealal.
Väga stiilse välimusega on kitsa levikualaga uganda topid (Damaliscus ugandae), keda on looduses säilinud umbes 5000 looma. Minu eriline soov oli aga kohata seal äärmiselt varjulise eluviisiga sooantiloopi sitatungat (Tragelaphus spekii), kes on tuntud eripäraste sõrgade poolest. Sõrad on tal nagu sooräätsad, äärtes asetsevad laienenud lisandid. Otstarbelt ongi nad sooräätsad, sest mudastes papüürusesoodes kuluvad laiad sõrad marjaks ära. Paraku sain teada, et sitatunga on tõesti varjuline ja minu silma ette, kaamerast rääkimata, ta ei sattunud. Reisijuht kirjutab, et kui näed seda antiloopi kas või vilksamisi, oled õnneseen.
Uganda topi on keskmise suurusega kaunis antiloop. Foto: Indrek Rohtmets
Mburo järvel paadiga sõites võib kohata ka arvukalt jõehobusid. Foto: Indrek Rohtmets
Kalliskivi papüürusetihnikus