PANIN TÄHELE | Üllatav taaskohtumine poole sajandi pärast

Kuupäev:

Suur-kärbtiib (Nymphalis vaualbum) Pääsküla rabas Foto: Lea Palmiste

Liblikahuviline Lea Palmiste pildistas 9. augustil Pääskülas rabas suur-kärbtiiba, kelle viimane kindel Eestist teadaolev leid pärines siiani 1959. aastast.

Lea Palmiste on liblikaid pildistanud üle kümne aasta, liblikahooajal veedab ta suurema osa vabast ajast koos fotokaameraga looduses. „Nägin puutüvel istumas kokkupandud tiibadega pruuni liblikat ja arvasin, et tegemist on valgetähn-pajuliblikaga (Nymphalis xanthomelas). Jäin sinna passima lootuses, et liblikas tiivad lahti teeb ja saan kena pildi,“ kirjeldas ta. Ligi hiilides oli selge, et tegu on hoopis haruldasema liigiga.

Palmistel õnnestuski pildistada nii laudteele maandunud kui ka puutüvel istunud liblikat. Pilte vaadates selgus, et puu otsas pildistatud liblikas pole sama isend, vaid kulunum ja murdunud tiivaotsaga. Liblikahuviline kohtas tol päeval suisa kaht suur-kärbtiiba. Samade fotode põhjal avastas ka teine liblikahuviline, et on nädal varem samas kohas pildistanud suur-kärbtiiba, kuid pidanud seda tavapäratuks pajuliblikaks.

„Suur-kärbtiivaga on nii suuruse kui ka kuju poolest kõige sarnasemad pajuliblikad, kuid pajuliblika tagatiiva servisel on rida siniseid tähne, mida kärbtiibadel pole. Ka koerliblikas võib tunduda sarnane, aga on väiksem ja erksamalt oranž. Temalgi on siniste tähnide rida ja seda ka esitiibadel. Väike-kärbtiib on suurest silmnähtavalt väiksem ja tiivaservad on rohkem kärbitud ehk siis sakilisemad,“ võtab Lea Palmiste kokku.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Kolm Eesti kõrgeimat kadakat

Tekst ja fotod: HENDRIK RELVE Möödunud aastal ilmus Eesti Looduses...

Uued tuuled kotkauuringutes

Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Kolme väike-konnakotkast korraga...

AASTA PUU | Saarel sada lehte. Saared ja saarikud rahvapärimuses

Tekst: MARJU KÕIVUPUU Saare valimine aasta puuks Eesti raamatu 500...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Kuhu küll kõik lilled jäid?

Kaitseme poollooduslikke kooslusi ja liike, aga miks need kaitsest...