Pihlakamarjade pressjääk teeb lihapallid tervislikumaks

Kuupäev:

Mõru pihlakamaik ei kutsu paljalt sööma, kuid viljades leidub palju kasulikke ühendeid Allikas: Pixabay

Detsembris Eesti maaülikoolis kaitstud doktoritööst selgub, et pihlakate pressjäägist saab eraldada ühendeid, mis vähendavad lihapallide rasvasisaldust ja hoiavad neid kauem söödavana.
Taimsed bioaktiivsed ühendid pakuvad toiduteadlastele suurt huvi. Võimalikke antioksüdante toidu-, kosmeetika- ja ravimitööstuse tarbeks otsitakse ka neist puuviljadest-marjadest, mida siiani on vähe uuritud. Ühtlasi soovitakse ühe rohkem väärindada puuviljade ja marjade töötlemise jääke.
Pihlaka vastu on inimene tundnud vähe huvi eelkõige erilise maitse tõttu. Suures koguses ja paljalt pihlakamarju (taimeteaduslikus keelepruugi järgi õunvilju) süüa ei saa. Samas on pihlakaid tarvitatud rahvameditsiinis ning viljadest tehtud mahla ja veini.
Mahlateol tekib pressjääk. Kui tahetakse töötada välja sellel põhinevaid toidulisandeid, on tähtis üksikasjalikult tunda pihlakasortide biokeemilisi omadusi.
Viive Sarv määras oma doktoritööd tehes 16 saaki andva kultuurpihlakasordi ja looduslikult kasvava hariliku pihlaka viljade, mahla ja pressjäägi polüfenoolsete ühendite sisalduse ja tegi kindlaks, milline on nende võime siduda vabu radikaale. Nende omaduste põhjal valis ta välja need sordid, mida edasi uurida.
Valituks osutusid ’Likernaja’, ’Solnetšnaja’, ’Sahharnaja’ ja hariliku pihlaka pressjäägid. ’Likernaja’, ’Solnetšnaja’ ja hariliku pihlaka pressjääkide segu kasutati selleks, et valmistada funktsionaalseid lisandeid sealihast hakklihapallidele. Ilmnes, et kiudainerikkad lisandid vähendasid lihapallide rasvasisaldust, üks valmistatud lisanditest vähendas veel küpsetuskadu ligi kümnendiku võrra.
Lihapalle uurides määrati kindlaks, et et liha riknemisel tekkivaid aldehüüde ja ketoone leidus säilitamise 14. päeval ainult kontrollproovis, mitte aga lisanditega proovides. Samuti oli ainult kontrollproovis vähenenud linoolhappe derivaatide sisaldus, mis viitas küllastamata rasvhapete oksüdatsioonile. Seega võis järeldada, et pihlaka pressjäägi lisanditega on võimalik pärssida lihatoodete oksüdatsiooni ja neid kauem säilitada.

Eesti maaülikool / Horisont

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.