RAJAKAAMERA LOOD | Tähelepanekuid musträstaste pesaelu kohta

Kuupäev:

Mullune hiliskevad polnud Hinnomäe rästastele meelepärane: hulk pesi rüüstati. Kuna rästad pesitsevad suve jooksul enamasti kaks korda, sai lindude pesaelu taas hoo sisse suvise pööripäeva paiku.

Tekst ja fotod: ARNE ADER

Foto 1. Hinnomäe pihlapuul asuvas musträstapesas soojendab emaslind kümne päeva vanuseid poegi

Ühe musträstapaari tegemisi õnnestus mul jälgida rajakaamera abil. Pesa asus metsaservas üksikul pihlakal. 5. ja 6. juulil koorus selles neli poega.
Rästaste pojad tulevad ilmale paljastena, mistõttu esimestel elupäevadel vajavad nad lisasoojust isegi siis, kui ilm on soe. Poegi soojendas ainuüksi emaslind (foto 1). Enamasti jäi ta pesale mõneks minutiks kohe pärast poegade toitmist, ent öösiti (foto 2) ja vihma korral ei lahkunud ta pesalt kordagi.

Foto 2. Musträstaemand ööbib pesal, et soojendada poegi. Tema kohalolu annab ühtlasi tõhusa kaitse sääskede rünnaku eest

12. juuli õhtul, kui Hinnomäel oli tugev hoovihm ja äike, seisis rästaemand pesal kui elav vihmavari. Vihmavalangute ajal hoidis ta tiibu pisut avali ning tema nokk oli suunatud püstloodis üles.

Pojad toideti tugevaks
Poegi toitsid mõlemad vanemad, kusjuures eraldi tasub rõhutada asjaolu, et isaslind ei jäänud selles emaslinnule grammigi alla. Silma jäi seegi, et rästaisand eelistas toiduga saabuda hommikukaarest ja rästaemand õhtukaarest (foto 3). Nagu rästastel kombeks, hoiti pesa eeskujulikult puhtana. Poegade roojapallid veeti minema nokas või neelati alla.
Toiduks olid suuremalt jaolt putukad ja vihmaussid. Kui esimestel elupäevadel toodi pisemaid putukaid, siis juba nädalavanuselt tuli neil neelata muu hulgas vesilikke (foto 4) ja ritsikaid (foto 5). Vahel harva topiti nokka rohelisi lehti: võimalik, et nendega olid kaasas lehetäid või mõned teised pisiputukad.

Foto 6. Musträsta pesa kõrvale on maandunud noor must-kärbsenäpp. Rästapojad hoiavad igaks juhuks pesalohu ligi, üritades jääda võõrale märkamatuks


Aeg-ajalt sattus rästapesa juurde mõni võõras lind. Neil juhtudel naaldusid pojad võimalikult sügavale pesalohku, nii et kõrvalt vaadates polnud neid üldse näha (foto 6).

Rästapoeg tõuseb tiibu vuristades pesaäärele. Viivu möödudes teeb ta siit oma elu esimese lennu


Rästapojad sirgusid pesas kolmteist päeva. Siis tõusid nad tiibu vuristades pesaservale ja lahkusid peagi pesast. Pessa enam tagasi ei pöördutud ja nii kadusid mulle tuttavaks saanud rästad ühtlasi rajakaamera vaateväljast.

ARNE ADER (1963) on vabakutseline loodusemees ja loodusfotograaf.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU | Kõik on suhteline

Tekst: MATI LAUR Kui ajalugu oli hakatud pidama teadusdistsipliiniks, kujunes...

Põlengud kujundavad kooslusi

Tekst: PILLE TOMSON Aastal 2021 siseministri määrusega kinnitatud „Maastiku kontrollitud...

Moodne materjaliteadus ammutab inspiratsiooni bioloogiast

Klassikaliselt on materjaliteadus toetunud kolmele alussambale: füüsika, keemia ja...

Kas peaks tundma muret ülitöödeldud toidu pärast?

Ülitöödeldud toidu tootmisel on kasutatud toidust eraldatud ja puhastatud...