Soe, susi, sutt: see tähendab Mulgimaal hunti

Kuupäev:

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Fotod: INGMAR MUUSIKUS

Tänavusel suvel meenutasime hea sõnaga looduskaitsjat, muhedat rahvavalgustajat Veljo Rannikut (1934–2012) tema 90. sünniaastapäeval.

Eesti Raadio arhiivis on talletatud heliülesvõtted „Muusikalise tunni“ Tähemängu viktoriini matkaradadelt: mööda Eestimaad kulgenud bussireisidelt parimatele vastajatele, sageli oli neil teejuhiks oli just Veljo Ranniku. 20. juulil 1988. aastal, kui ekskursandid olid jõudnud Mulgimaale Mustla kanti, kõneles ta bussimikrofoni nõnda: „Nii, nüüd meil ees on Soe. Tundub, et tõesti palav koht peaks nagu olema, aga me oleme ikka juba Lõuna-Eesti murde piirkonnas ja „susi“ siin kandis tähendab ikka „susi, soe, sutt“, tähendab hunti. Ja mulle tuleb kangesti meelde üks niukene vana lugu, kuidas see Tartu proua ostab ühelt kohalikult naiselt turul piima ja tal tekib kahtlus, et see piim võib olla natukene niiviisi leige, ja ta küsib, et „perenaine, kas see viimati soe piim ei ole?“. Ja perenaine ehmatab ja ütleb: „Essä jummal, susi ju es nüssä!“ Tõesti, kes oleks kuulnud hundi lüpsmisest?

Mulgimaal asuv Soe on tõenäoliselt nime saanud taluperemehe lisanime järgi, märgib Eesti kohanimeraamat. Juba 1583. aasta adrarevisjoni andmeil oli sinna kanti tulnud uusasukana keegi „Suzi Piep“. Suislepa ja Tarvastu mõisa Soe kõrts on kujutatud 1797. aasta Mellini kaardil. Mainitud Suislepa, mida teame hinnatud suveõunasordi põhjal, olevat aga tõesti saanud nime meie rahvuslooma järgi.

„Suislepa ehk Suistle,“ leiame kirje raamatust „Tarvastu kihelkonna vana pühäkotusse. Luumiseluu ja perimuse“ (2022). „Suistle saanu nime sellest, et sääl kandin ollu suure lepiku, kus elänu pallu unte ek susisit. Kotust olevetki selle järgi kutsut Susilepikus, millest peräst saanu Suislepa.“

„Susi suvel soos, talvel tare taga,“ toob ajakiri Eesti Loodus 1968. aasta 3. numbris Aleksei Petersoni ja Mall Proodeli [Hiiemäe] artiklis „Hunt rahvatraditsioonis“ ära vanarahva tähelepaneku.

Kuidas siis paistavad sutega Soe kandis praegusajal lood?

„Tere nad ütlema tulnud ei ole,“ vastab sealne koduloohuviline Maidu Tafenau, kes on vaid korra oma silmaga näinud Soel üksikut hunti uitamas.

Nõukogude võimu aastail tegutses seal kandis Vambola kolhoos. 1990. aastatel kerkis poleemika, kas asula nimeks peaks saama endise kolhoosi järgi Vambola või kunagise kõrtsi järgi Soe – peale jäi siiski viimane, vanem nimi. Koju bussipiletit ostes on Maidu pidanud mõnikord selgitama, et ta ei soovi sõita Valgamaale Hummulisse või Võrumaale Värskasse, kus on samuti Soe bussipeatus.

„Loomaaias olen sutt nännu,“ lisab Maidu abikaasa Tiina, kes on välja andnud lasteraamatu „Põrsakeste lugu“, kus kolm notsut ehitavad endale ajakohase turvaluku ja eravalduse sildiga maja, kuid hunt siiski nagu vanas inglise muinasjutus korstna kaudu tarre tuleb.

Tegelikult on hunte 21. sajandi kolmandal kümnendil Mulgimaal parasjagu liikvel, nagu mujalgi Eestis, ja ka Soelt on nad kindlasti läbi jooksnud.

Keskkonnaagentuuris töötav hundiseiraja Marko Kübarsepp osutab Mulgimaa kaardil õige mitmele paikkonnale, kus tema teada hundikarjad elavad. Vambola kolhoosi aegadel muidugi ei olnud võsavillemite asustus nii tihe.

„Varem põllumajandus siin kandis lokkas, ega hunt rõukude vahele jooksma tule, kuid riigikorra vahetudes tekkis talle sobivaid, segamatuid elupaiku,“ kõneleb Marko Kübarsepp, kes on päritolult isegi mulk ning elab Mulgi- ja Soomaa piiril. „Siinne elanikkond on vähenenud ja muutunud on ka inimese ja hundi suhted. Varem olid need hammas hamba vastu, kuid praeguseks on varem lindprii susi muutunud meil ohustatud liigiks.“

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | MERI JA LOODUS

Tekst: TIIT HENNOSTE Mis on meri ja mis on mets?...

Räätsadega soos: hea tava lisab tegevusele väärtust

Tekst: KADRI ERIT, MARIKA KOSE Üks sooturismi osa on räätsamatkad....

Eesti kihelkonnad | Kirbla, tagasihoidlik kihelkond Läänemaal

Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE 2008. aastal toodi Stockholmist Kirbla...

AASTA ORHIDEE | Erkroosade õitega aasta orhidee: püramiid-koerakäpp

Roosade õisikutega käpalisi leidub Eestis küllaga, näiteks paljud sõrmkäpad,...