TIIU JAAGO
1989. aastal alguse saanud Eesti elulugude kogu on pidevalt täienenud. Suures osas on neid jutustusi avaldatud elulooraamatutes. Käsikirjade vastu on aga huvi tundnud...
VALLO KEPP
Ma peaksin kohe alguses mainima, et eesti kultuuriloolise arhiivi (EKLA) suures toas olen ilmselt kõige rohkem mõelnud, siis algallikaid lugenud ja uuesti mõelnud.
Nende...
ANU RAUDSEPP
Hugo Raudsepp (1883–1952) oli Eesti 20. sajandi silmapaistvamaid näitekirjanikke. Raudsepa loominguline tähelend peatus 1940. aastal, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Esimene Nõukogude okupatsioon...
MARIN LAAK
Väliskülalised on tähele pannud, et meie, eestlased oleme imelik rahvas: sülitame kolm korda üle õla ja meie keeles sõnades on palju -seksi, nagu...
PIRET NOORHANI
Mu vanatädi Friida elas Ameerikas. Teadsin lapsena seda fakti ja mäletan koguni fotot, mis kujutas New Jersey eramaja ja selle ees kummalist hõlsti...
ANNIKA VIHT
Kuidas võisid kõnelda meie esivanemad kaks-, kolm- või nelisada aastat tagasi? Mil viisil arendati suuliste kohamurrete põhjal välja kirjakeel, mis tegi võimalikuks eestikeelse...
INDREK OJAM
Kuigi kultuuris osalevad kõik inimesed, saavad vähestest kultuuriloolised isikud selle sõnapaari kitsas tähenduses. Nende sõnalist või ainelist pärandit talletatakse avalikus asutuses, nagu eesti...