Uudistaja 24.04.2013

UUDISTAJA

24. aprill 2013

Kevad on nüüdseks kanda kinnitanud. Ja nagu vanarahvas teadis öelda: Jüri jürab metsa koore valla – jüripäevast alustab mets kasvamist (Rõuge).

Ka alljärgnevas uudiskirjas on tähelepanu all metsaga seotud teemad ja sündmused.

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Loodusesõber julgustab mesilasi pidama

Loodusesõbra postkasti on aasta jooksul saabunud ärevaid teateid mesilasperede hävingu kohta Ameerikas ja Euroopas. Sestap on paslik küsida ühiseluliste putukate uurijalt Ants-Johannes Martinilt: „Mida saame Eestis ära teha, et häving ei tabaks meil elavaid mesilasi?”, „Millises seisus on praegu kohalikud mesilinnud?” jmt. Mesilaste teemast kõneldakse ka 24. roheliste rattaretkel Pandiveres: Emumäe laagris on üles seatud roheline telk ning kohal on mesinikud oma meepurkide ja näidistarudega.

Rohelises telgis arutletakse ka fosforiidi üle – teemal, mis pole sugugi nii magus. Nagu veerandsada aastat tagasi esimesel roheliste rattaretkel, ollakse ka nüüd Pandiveres ja taas silmitsi fosforiidiprobleemiga. Kas ajalugu kordub? Kas kohalike ning kaevandajate vaheline vastuolu paisub taas suureks? Uuritakse, miks tüliõun on jälle välja veerenud. Enne rattaretke saab aga oma teadmisi täiendada, lugedes ajakirjast fosforiidikaevandamise tagamaade kohta ja fosforiidisõja meenutusi. Kohtumiseni Pandivere retkel!

Loodusesõber

Loodushelide õhtu Viljandis

Täna, 24. aprillil kella 17.30-ks tasub suunduda Viljandi linnaraamatukokku kolmanda korruse näitustesaali (Tallinna tn 11/1), kus toimub loodusõhtu „Helirännak Eesti loodusesse”.

Loodusõhtu külaline on bioloog, loodushäälte salvestaja ja loodusfotograaf Veljo Runnel, kes viib kuulaja helisalvestiste abil rännakule, et õppida tundma, millised on tavalisemad ja haruldasemad lauljad metsas, niidul ja mere ääres. Loodusõhtul jagatakse nippe, kuidas paremini linnulaulu meelde jätta ja hääle poolest sarnaseid liike eristada. Õhtut ilmestab pildiprogramm Eesti kaunist loodusest.

Loodusõhtul saab endale soetada linnuhäältega heliplaate: müügil on Eesti Looduse tänavune aprillinumber, millega on kaasas CD-plaat „Laululinnurahvas” ning Eesti Looduse möödunud aasta mainumber koos plaadiga „Merelinnurahvas”. Mõlema CD-plaadi tegemisel on oma panuse andnud ka Veljo Runnel.

Üritus kestab umbes kaks tundi ning osavõtt on kõigile tasuta.

Osalemissoovist palutakse teada anda: Reet Vaiksalu, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 5308 3344, Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet / Loodusajakiri

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Möödunud aastal kulges roheliste rattaretk Mulgimaal (foto: Heiko Kruusi/www.rattaretked.ee)

Suvi algab roheliste rattaretkega!

Traditsiooniline roheliste rattaretk toimub ka tänavu: sedapuhku kulgetakse 10.–12. mail Pandiveres.

Rattaretkel „Kuidas elad, Pandivere?” saab tutvuda Eesti selgeveeliseimate järvede, Pedja jõe, Loobu jõe ja Valgejõe algusallikatega, Pandivere nelja kõige kõrgema tipuga, Simuna meteoriidikraatri, Vao tornlinnuse, Neeruti mägede, Porkuni paemuuseumi, Rohu raketibaasi ja Assamalla luhaga.

Keskkonnateemadest võetakse vaatluse alla karstialade kaitse Paeriigis, fosforiidikaevandamise tulevikuplaanid, mesilaste arvukuse mured; kultuurivaldkonnas tehakse juttu Krusensternist, Struvest, Baerist ja Lütkest. Rattaretkel pakuvad meelelahutust antsamblid Põhja-Tallinn, Kukerpillid, Jaan Tätte, Koit Toome & Band jt. Interneti teel on eelregistreerumine retkele juba alanud. Uuri lähemalt kodulehelt www.rattaretked.ee ja tule alusta rattahooaega just selle retkega!

Homne Kuku raadiosaade käsitleb eestlasi Põhjasõjas

Neljapäeviti pärast kümneseid uudiseid saab Kuku raadios endiselt kuulata „Loodusajakirja” saadet. Sel neljapäeval räägib ajaloolane Kalle Kroon eestlastest Põhjasõjas. Kroon on kirjutanud pika artikli „Eestlaste vabadusest ja väest Rootsi aja lõpul” märtsikuu Horisondis.

Maikuu esimeses saates, 2. mail, tutvustab peatoimetaja Helen Arusoo Loodusesõbra mahlakuu-lehekuu numbrit ning 9. mai saates räägib linnuhäälte salvestamisest Veljo Runnel, kes on kokku pannud aprillikuu Eesti Loodusega ilmunud CD-plaadi „Laululinnurahvas”. Heliplaadile on jäädvustatud koguni 80 Eestis pesitseva laululinnu hääled.

Kõiki kolme on intervjueerinud Toomas Jüriado.    

  
EESTI SÕNUMEID

Lembitu Tarang (foto: Jüri Kusmin)

Metsanduse elutööpreemia sai Lembitu Tarang

Möödunud reedel metsanduse visoonikonverentsil anti kätte metsanduse elutööpreemia, mille sai Läänemaa metsamees ja pärandkultuuri uurija Lembitu Tarang (fotol).

Pärandkultuuriga hakkas Lembitu Tarang tegelema juba 1996. aastal, kui ta oli Läänemaa keskkonnateenistuse juht. Tarang on olnud üks esimesi, kes alustas pärandkultuuri kaitset ja uurimist, ühtlasi on ta üldsusele tutvustanud pärandkultuuri mõistet. Tema algatusel algas ka pärandkultuuri inventuur meie metsades: algul Kullamaa piirkonnas ja hiljem juba üle Eesti.

Metsanduse elutööpreemiat on Eesti metsaselts andnud alates 2006. aastast, Lembitu Tarang on kaheksas laureaat. Mullu sai elutööpreemia Järvselja õppe- ja katsemajandi kauaaegne arendaja ja juht Heino Kasesalu.

Visoonikonverentsil andsid Eesti erametsaliit ja erametsakeskus kätte ka erametsa sõbra auhinna, mille sai riigikogu keskkonnakomisjoni endine esimees Tõnis Lukas.

Eesti metsaselts

Metsa majandamise hea tava sai allkirjad (foto: Eesti metsaselts)

Metsandussektor sõlmis metsa majandamise hea tava

Metsanduse visioonikonverentsil sõlmiti ka metsa majandamise hea tava. Lepingule andsid allkirja riigimetsa majandamise keskuse, Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu, Eesti erametsaliidu, Eesti maaülikooli, Luua metsanduskooli ja Pärnumaa kutsehariduskeskuse esindajad (vt fotot).

Metsa majandamise hea tava koostamist korraldas Eesti metsaselts. Tegu on raamlepinguga, mis kätkeb heaperemehelikke põhimõtteid metsa majandamise, kasvatamise ja metsas toimetamise kohta üldisemalt.

Eesti metsaseltsi presidendi Hardi Tulluse sõnul oli hea tava teksti koostamise siht panna lühidalt kirja olulisemad põhimõtted, mida metsade majandamisel tuleb arvestada, sealhulgas nii seda, mis on juba ammu üldtunnustatud, kui ka päevakorral olevaid teemasid. Nõnda leiab tekstis viite vajadusele hoida korras metsateed ja põhimõtte, et metsas töid tegev metsaomanik peab arvestama ka naaberkinnistu omaniku huve.

Eesti metsaselts

Facebook’is jagati väljavõtet LIDAR’i kõrgusandmetega uuendatud põhikaardist, kus on ilmekalt näha vanade põlevkivikaevanduste kohal allalangenud maapind. Ristkülikukujuline muster kajastab tühjaks kaevatud ala (allalangenud maapinda)  (allikas: xgis.maaamet.ee)

Uus reljeefiandmestikuga põhikaart

Maa-ameti eestvõttel on valminud Eesti põhikaardi 2013. aasta versioon, mille peamine uuendus on ühtlase kvaliteediga reljeefiandmestik.

Kaart on loodud Eesti topograafia andmekogu (ETAK) väljavõttest seisuga 31. jaanuar. Peale aasta jooksul ETAKi andmebaasis tehtud ruumiobjektide muudatuste on kaardil esimest korda kujutatatud kogu Eestimaad hõlmanud aerolaserskaneerimise (LIDAR) algandmete põhjal loodud samakõrgusjooni ja iseloomulikke kõrguspunkte ning kõrguste paremaks tajumiseks ka reljeefivarjutust.

Samakõrgusjooned on kujutatud 2,5-meetrise vahega, kaardile on alles jäetud 181 000 kõrguspunkti, mis näitavad küngaste kõrgemaid tippe ja lohkude madalamaid kohti. Lisandunud on umbes kolm tuhat kohanime (loodusnime) ning parandusteringi on läbinud maaüksuste nimed.

Eesti põhikaart on kõige detailsem kogu Eesti territooriumi kattev kaart: mõõtkava täpsus on 1 : 10 000.

Maa-amet

Karu rüüstatud mesitaru (foto. www.mesindus.ee)

Suurkiskjate pahandused hüvitati

Keskkonnaamet hüvitas põllumeestele enamiku möödunud aastal hundi, karu ja ilvese tekitatud kahjust. Rahuldamata jäi neli taotlust, sest ekspertide hinnangul ilmnes, et kahju tekitaja oli koer või ei olnud tegevusjälgede puudumise ja hävimise tõttu võimalik suurkiskjate osalust tõendada.

Huntide tehtud kahju hüvitati 71 122 euro eest, ilveste murtud kariloomade eest maksti hüvitist 1453 eurot ja karude rüüstatud mesitarude eest 14 565 eurot.

Mullu murdsid suurkiskjad kahjuaktide järgi 746 lammast, 18 vasikat, 4 koera, 1 varsa ja 1 kodukitse ning kahjustasid 92 mesitaru. Kahjustusi oli kõikides Eesti maakondades. Võrredes 2011. aastaga oli kahjude suurus tunduvalt väiksem.

Looduskaitsebioloog Tõnu Talvi sõnade järgi pööratakse kiskjakahjude hüvitamise menetlemisel üha suuremat tähelepanu omaniku vastutusele ja vältimisabinõudele, nagu karjamaade vahetamine ja järelevalve, karjuste ja karjakoerte kasutuselevõtt, kiskjakindlate aedade rajamine, aktiivsed hirmutid jms.

Looduskaitseseaduse alusel ja kooskõlas Euroopa Liidu seadustega hüvitatakse Eestis põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ärahoidmiseks tehtud kulutused. Kahju hüvitatakse peaaegu täielikult, enda kanda jääb kohustuslik omavastutus, mis on 64 kuni 128 eurot aastas.

Lisateavet saab keskkonnaameti looduskaitsebioloogilt Tõnu Talvilt, tel 501 6869, tonu.talvi@keskonnaamet.ee.  

Keskkonnaamet

Eesti maapõue 3D-mudel

Koostöös Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi, haridusministeeriumi, maa-ameti ja aktsiaseltsiga Nortal valmis 2012. aasta teaduse populariseerimise raames interaktiivne loodushariduslik lihtsustatud Eesti maapõue 3D-mudel.

Mudel on hea õppevahend tutvustamaks Eesti ala geoloogilist ehitust, selle arengulugu, kivimikihtide tüüpe ja kõige sellega seotud mõisteid. Samuti saab mudeli abil näitlikustada ja lahendada lihtsamaid maapõueprobleeme ja ülesandeid. Näiteks on puurimistööriistaga võimalik uurida ja võrrelda eri kohtade kivimikihtide paksust. Kääridega mudelit lõigates saab aga näha kihtide paigutust maapõues. Huvitavam ja mängulisem on mudelit uurida puutetundlikul ekraanil.

Rakendus on kõigile veebis tasuta kättesaadav Chrome WebSotre’ist, iTunes’ist ja Google Play’st ning arvutisse allalaetav geoloogia instituudi kodulehelt www.gi.ee/geomudel. Androidi jaoks: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.Nortal.GeoMudel2, https://chrome.google.com/webstore/search-apps/Geomudel; iPhone’i jaoks: https://itunes.apple.com/ee/app/id609146659?mt=8.

TTÜ geoloogia instituut  

UUDISEID MAAILMAST

Kriitiliselt ohustatud lindude kategoorias sai esikoha Dubi Shapiro foto eestikeelse nimeta ahjulindlasest Cinclodes palliatus

Ohustatud liikide kategoorias meeldis žüriile enim Tim Lamani ülesvõte suur-keisertuvist (Ducula galeata) (fotod: www.theworldsrarestbirds.com)

Maailma ohustatuimate lindude fotod on avaldatud raamatus

Võrgupaigast www.theworldsrarestbirds.com/en/the-photo-competitions.html saab vaadata, millised ülesvõtted tunnistati parimaks teisel rahvusvahelisel maailma kõige haruldasemate lindude fotovõistlusel.

Konkursi siht oli saada täiendust raamatu „The World’s Rarest Birds” teise trüki jaoks, mis on nüüdseks ilmunud. Üle maailma saadeti võistlusele tuhandeid fotosid, neist üle 800 valiti raamatusse. Pildid konkureerisid kahes kategoorias: kriitiliselt ohustatud ja ohustatud liigid. Esimesed – neid on arvel tervelt 197 – on jõudnud otsese hukuohu servale; 389 ohustatud liigil on oht hävida lähemas tulevikus.

Žüriiliikme, kutselise loodusfotograafi David Tiplingi sõnul oli võistlema saadetud fotode kvaliteet hämmastavalt hea, hoolimata „modellide” äärmisest haruldusest. Tipling on väga rahul, et fotograafid saavad sel moel kaasa lüüa linnukaitse keerukas ja vastutusrikkas töös.

www.theworldsrarestbirds.com / Loodusajakiri   

Kasside varjupaik Küprosel (foto: shantockbears.blogspot.com)

IFAW saatis Küprose lemmikloomade jaoks sularaha

Rahvusvaheline loomakaitsefond IFAW on varemgi kriisikolletesse jäänud loomadele ühel või teisel moel appi rutanud, näiteks Araabia kevade ajal aidati Tripoli loomaaeda, toona saadeti toetust ka Bagdadi ja Kairo loomadele.

Nüüd aprillis aset leidnud aktsioon on aga päris tavatu: seekord olid hätta jäänud Euroopa Liitu kuuluva riigi loomad. Vähemalt sellised abipalved Küproselt tulid ja IFAW tõesti reageeris. Majanduskitsikuse tõttu olid paljud saareriigi elanikud viinud oma loomad varjupaikadesse, aga need jäid hätta isegi siis, kui nende pangaarvel ehk midagi veel oligi: pangakriisi tõttu olid arved külmutatud. Jutt pole mitte ainult kassidest ja koertest: ühel isikul oli näljapajukile jäänud poolsada hobust, põllumeestel ei jätkunud aga toitu farmiloomadele.

IFAW / Loodusajakiri

TASUB OSALEDA

Loodusfotode galakontsert

Laupäeval, 27. aprillil kell 13–18 toimub Tallinnas Estonia kontserdisaalis võistluse „Looduse aasta foto 2013” lõpuüritus.

Uksed avatakse huvilistele kell 13 ja võistluse seitsetsada paremat pilti hakatakse suurel ekraanil näitama kell 15. Päeva jooksul kuulutatakse välja tänavused võidutööd ning jagatakse ka Tantsivaid Hunte, kuid näha saab ka näitusi, uut fotovarustust ja soetada raamatut „Loodusfoto Aastaraamat 2013”.

Head muusikat teevad galakontserdil Siiri Sisask, Andres Uibo, Andres Roots Roundabout ning üritust juhib Rohke Debelakk.Pilet täiskasvanutele on 9 eurot ning õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 6 eurot. Pääsmed on saadaval www.piletilevi.ee, www.piletimaailm.com, samuti saab piletit üritusele osta kohapeal. Estonia kontserdisaalis on istekohad nummerdatud: kui huvi on parema koha vastu, tasub pileti enne ära osta.

Jätkuüritus Narvas

Kolmapäeval, 1. mail näidatakse loodusfotosid aga Narvas Tartu ülikooli Narva kolledži suures saalis. Muusikat loovad seal Lena Sabinina, Andres Roots Roundabout ja Svjata Vatra. Kohale viib Looduse Omnibuss mitmelt poolt Eestist. Narva ürituse kohta ilmub teave peatselt ka veebileheküljele www.looduseomnibuss.ee. 

Looduse Omnibuss

Loodusviktoriini 15. küsimus

Overalli loodusviktoriin

Võistluse „Looduse aasta foto 2013” raames toimub ka Overalli loodusviktoriin. Internetilehel www.overall.ee/loodusviktoriin olevatele küsimusele saab vastata kuni 26. aprillini kell 15.

Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Canoni 35-kordse optilise suumiga fotoaparaat PowerShot SX40 HS. Toredaid üllatusi loositakse välja ka ülejäänud osalejate vahel. Viktoriini auhinnasaajad selguvad 27. aprillil „Looduse aasta foto 2013” auhinnatseremoonial.

Overall

Elva matkakeskus avab matkahooaja

Laupäeval, 27. aprillil kell 10.30 avatakseElva matkakeskuses (Elva, Pargi 2) matkahooaeg. Juba traditsiooniliseks kujunenud sündmus on sel aastal keskendunud metsateemadele.

Päeva jooksul on võimalus osa võtta erisugustest retkedest: tervist kosutavast kepikõnnimatkast Vellaveres, matkast Elva linna pargis, jalgsiretkest Vapramäel, jalgrattamatkast ümbruskonnas, seiklusmatkast Elva-Vitipalu maastikukaitsealal, muinasjuturetkest väikesel väerajal või kell 22 algavast öömatkast. Kaugematele matkaradadele (v.a öömatk) viiakse inimesed bussiga. Pärast matku pakutakse kosutavat suppi.

Hiljem on võimalik osa võtta kevadkompositsiooni ja puitehete töötoast ning kaasa lüüa Joosep Matjuse õpikojas „Linn kui loomaaed” (kuidas jäädvustada loodust fotole või videole).

Samal päeval avatakse Elva matkakeskuses „Metsapealinn Elva 2013” raames Hendrik Relve põlispuude fotonäitus.

Matkadele on soovitatav ennast varem kirja panna: http://broneerimine.mobiserv.net/. Registreeruda saab ka Elva matkakeskuses, tel 733 0132, i-punkt@elva.ee või triinu@vvvs.ee.

Elva matkakeskus

Metsapealinna sünnipäev

Eestis on metsapealinna valitud juba alates 2004. aastast, seega on tänavune metsapealinn – Elva – järjekorras kümnes. Selle puhul kutsuvad Eesti metsaselts ja Elva linn kõiki 4. mail sünnipäevapidustustele: tähistatakse nii metsapealinna 10. tähtpäeva kui ka Elva linna 75. sünnipäeva.

Üritusi on hommikust hilisõhtuni ning igale maitsele: kell 9 algab metsapealinna laat, kell 10 alustavad kontserdiga Elva kultuurikollektiivid ning jagatakse sünnipäevatervitusi, ühtlasi valmistatakse puuskulptuure ja korraldatakse puukujurite võistlus. Arbi järvel saab sõita lodjaga, samuti saab võtta osa kellatornijooksust, anda oma panus vineerist käbiskulptuuri tegemisele ja osaleda töötubades. Õhtul esineb Elva laululaval Väikeste Lõõtspillide Ühing ning pärast seda näidatakse lugulaulu „Metsarahva õnn ja õnnetus”.

Täpsema teabe ja päevaprogrammi leiab: http://elva.kovtp.ee/en/elva-metsapealinn-2013.

Eesti metsaselts

 
TEADE

Maikuus ilmub Uudistaja 15. ja 29. mail.

 
Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com