Uus aasta sammal selgunud

Kuupäev:

Harilik helvik (Marchantia polymorpha). Erilise ehitusega sammal jääb sageli jalgu aednikule Foto: Siiri Kõljalg

Aasta sammal valitakse samblahuviliste hääletusel. Tänavu osales 56 samblasõpra. 25 poolthäälega valiti 2024. aasta samblaks harilik helvik. 13 häälega jäi teiseks kohev udesammal, harilik skorpionsammal kogus 11 häält. Harilik roossammal ning harilik raunik said hääli alla 10.

Harilik helvik on tallusja ehitusega sammal. Selle erilise väljanägemisega helviksamblaliigi on maailmale kirjeldanud botaanik Karl Linné ning harilik helvik on andnud nime kogu helviksammalde hõimkonnale. Harilik helviku talluseid on küllap näinud kõik, ja eriti aiapidajatele võib ta osutuda tülikaks “umbrohuks” varjulistes aianurkade ja kasvuhoonetes.

Aeg-ajalt võib helviku talluseid ehtida pikema ja lühema „varre“ otsa kinnitunud rohelisi hõlmiseid „õisi“, mis on aga hoopis tema isas- ja emassuguorganite kandjad, kausikujulised sigikehamahutid asuvad tallusel aga pea alati. See teebki selle sammaltaime nii edukaks levijaks.

Samblasõber/Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Rändlinnud saabuvad!

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Maastikugeneetika

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.