Tekst: LIISA RENNEL, LAURI KLEIN, CHRISTEL ROSE BACHMANN, MARIS SEPP, REIN NELLIS
Üks keskkonnaagentuuri ülesanne on teha koosluste ja elustikuliikide seiret ning korraldada seiretöid. Riikliku seire käigus jälgitakse plaanipäraselt muutusi looduses ja liikide seisundit, oma panuse annavad vabatahtlikud seirajad.
Seiratavate liikide hulka kuuluvad nii kaitsealused liigid kui ka tavalisemad taimed ja loomad, nagu jahiulukid või kalad. Peale siseriikliku vajaduse on tarvis täita rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu linnu- ja loodusdirektiivist, millega Eesti on liitunud. Linnudirektiivi järgi tuleb jälgida kõigi linnuliikide pesitsevate, talvituvate ja läbirändavate asurkondade seisundit, ent loodusdirektiiv hõlmab üksnes valitud loomaliike, kes on Eestis valdavalt kaitse all. Aruandluse samm, mille jooksul nende kohta andmeid saab koguda, on mõlemal juhul kuus aastat.
näeme, et enamjao luikedest on kokku lugenud harrastajad. Riikliku seire käigus
vaadeldi 790 isendit, vabatahtlikud registreerisid 1327 kaitsealust luike Allikas: keskkonnaagentuur
Levinumad parameetrid, mida jälgitakse, on liigi arvukus ja levik ning nende muutumine ajas. Mõlemad näitajad eeldavad tõepärase hinnangu tarbeks mahukat andmestikku ja rohkelt vaatlusi Eesti eri piirkondadest.
Samas on teada, et seireeksperte enamasti napib ja raha hulk on piiratud. Riiklikke seiretöid tehakse tavaliselt püsivatel aladel, kus andmeid kogutakse kindla metoodika järgi ja kindlatel aegadel.
Siin tulevadki kogu Eestis appi arvukad vabatahtlikud, kes aitavad seire andmestikku tublisti täiendada. Vabatahtlike võrgustiku tähtsus seisnebki suuresti selles, et see võimaldab koguda vaatlusi piirkondadest, kuhu seirajad ei satu.