Värske Eesti Loodus tutvustab mitut aasta liiki: kaunis kuldking, metsis ja harilik laanik

thumbnail of EL5_2018Tänavu on muu hulgas kauni kuldkinga, metsise ja hariliku laaniku aasta. Just need liigid on kõne all ka värskes mainumbris. Aasta orhideest kaunist kuldkingast on kirjutanud botaanik Tiiu Kull. See käpaline on huvitav mitme kandi pealt, näiteks võib ta aasta maapealset kasvamist vahele jätta, ent elada üle saja-aastaseks.

Ajakirjas on vaatluse all veel üks orhidee: Rainar Kurbel ja Toomas Hirse kirjeldavad seni eristamatut käpalist, keda peaks senistel andmetel otsima eelkõige Lõuna-Eestist. See on Eesti uus orhideetakson lõuna-jumalakäpp.

Aasta linnust metsisest oleme tänavu juba kirjutanud. Seekord käsitleb Ivar Ojaste meie suurima kanalise eluolu. Metsis on kahtlemata meie puutumatute loodusmetsade sümbolliik. Sestap kajastab tema elukäik inimtegevuse mõju: selle olemust, suunda ja ulatust. Uurisime ka Asko Lõhmuselt, mida teha, et metsisel hakkaks ometi paremini minema.

Kai Vellak aitab meil tuttavaks saada hariliku laanikuga. See samblaliik on üks meie metsade tavalisim samblavaibamoodustaja. Sellest vaibast tasub otsima minna ka hariliku laaniku sugulast väga haruldast varju-salulaanikut.

Kuna käes on kevad, tasub tähelepanu pöörata ühele meie metsade ohtlikumale loomale puugile. Puugi elukommetest kirjutab Urmas Tartes, kes selgitab selle selgrootu üsna keerukat elu: tema edu oleneb paljuski headest juhustest. Maikuus on paljud taimed juba nii palju sirgunud, et mõndagi neist saaks inimene toiduks tarvitada. Üks selline on naat, kelle kasulikke omadusi värskes numbris tutvustame.

Eesti-keskeseid looduskirjutisi on veel. Jaan Tätte jagab oma kogemusi elust Maal ja maal, Ingmar Muusikus ja Juhani Püttsepp on Paganamaal ajanud juttu must-toonekure pesa leidja ja linnuhuvilise Margit Päkaga. Juhani Püttsepa kohta saab aga lugeda usutlusest. Näiteks selgub, miks ta hakkas ülikoolis bioloogiat õppima ning miks ta ihkas saada hundiuurijaks ja milline suhe tal nende loomadega on, kuidas ta on pidanud mitut-setut ametit ning millisena näeb ta Eestit.

Neile, kellele meeldib looduses liikuda ennekõike veekogudel, soovitame lugeda süstavaliku ja selle lisavarustusega seotud nõuandeid, mida on jaganud matkamees Timo Palo. Kiikame ka laia maailma: oma muljeid Hiinast ja tähtsamatest uudistest botaanikamaailmas on vahendanud rühm botaanikuid eesotsas Ülle Reieriga. Hendrik Relve seekordne reisikiri viib aga Lõuna-Aafrika ulatuslikule kõrbealale ja maailma suurimale sisemaisele Okavango jõedeltale. Oma matkamuljeid Metsikust Läänest jätkab Tuul Sepp, kes julgustab: kolme lapsega saab täiesti tulemuslikult viis nädalat autoga ringi reisida.

Noortele pakume taas võimalust lahendada nuputamisülesandeid rubriigis „Mikroskoop“. Ühtlasi ootame sellesse rubriiki noorte tehtud loodusfotosid. Uuri täpsemalt Eesti Looduse mainumbrist!