Eesti Looduse fotovõistlus
3/2007



artiklid
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse sihid

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskusel valmis hiljuti arengukava aastani 2010. Vaatluse all on selle asutuse olemus ja üldsuundumused

ÜKS ARENGUKAVA SIHTE OLI ANALÜÜSIDA KESKUSE
TEGEVUST MUUTUNUD OLUDES
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus on
valitsusasutus, kellel ühtasi on hulk hallatavale
riigiasutusele ja info- või arenduskeskusele
omaseid funktsioone metsanduses.
Keskus aitab kaasa keskkonnaministeeriumi
metsandusvaldkonna õigusloomele,
pakub lähteinfot metsandusotsuste
langetamiseks ja aitab leida probleeme
ja puudusi, mis takistavad säästva metsanduse
arendamist. Keskuse struktuuri
kuulub kaheksa osakonda ja kaks bürood.
Põhikohaga on ametis 70 töötajat, peale
selle projektipõhised ja ajutised töötajad.

Hiljuti on valminud metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse arengukava aastani 2010. Selle koostamise eesmärk oli kõigiti analüüsida keskuse tegevust, seada pikaajalised üldised ja valdkondlikud sihid, välja töötada strateegia ja tegevused nende eesmärkide saavutamiseks, samuti hinnata tegevustega seotud ressursivajadust ning riske.
Viimastel aastatel on metsasektoris toimunud olulised muutused. Metsade raiemaht on viimasel viiel aastal vähenenud peaaegu kaks korda ja ühtaegu on ebaseaduslik metsaraie kahanenud aastatel 2001–2005 mahult viis korda. Seetõttu pole metsamajandustööde põhjalik riigi kontroll enam nii aktuaalne kui varem. Senisest suurema tähtsuse omandab metsasektori üldine arendamine ja konkurentsivõime parandamine, arendustegevus ja innovaatika, metsandustegevuste mitmekesistumine, ühiskonna arvamusliidrite ja avalikkuse parem teavitamine metsandusküsimustes, metsanduse infosüsteemide arendamine ja üldsuse parem juurdepääs neile, e-teenuste arendamine, metsandustegevuse madalam maksustamine, toetusmeetmete rakendamine ning metsaomanike parem ühistegevus ja nõustamine.

MÄÄRATI KINDLAKS ARENGUSUUNAD
Eelnevast lähtudes sõnastati metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse arengusuunad, perspektiivid. Eesmärk on olla kompetentne, uutele ideedele, arengule ja koostööle orienteeritud metsandusasutus, kes täidab tulemuslikult riigi funktsioone elukeskkonna ja metsade hoiu ning säästliku kasutuse alal.
Mullu oktoobris-novembris korraldatud metsanduse arvamusliidrite küsitluse põhjal toetati enim kaht arengusuunda: 1) tõhustada tööd haldusasutusena, õigusloomes, metsapoliitika ellurakendaja ja avalike teenuste pakkujana, 2) keskenduda eeskätt rakendusuuringutele ja uurimiskeskuse funktsioonidele. Siinkohal ei dubleerita kindlasti Eesti maaülikooli tegevusi, vaid eesmärk on teha aktiivselt koostööd ja koordineerida tegevust. Kliendiuuringu järgi väärtustati ka keskuse tulevikurolli infokeskusena.
Lähiaastatel on plaanis tasakaalustatult edasi arendada kõiki tegevussuundi. Arengukava järgi võiks keskus edaspidi koostöös keskkonnaministeeriumi, RMK ja Eesti maaülikooliga senisest enam täita ka metsanduse innovatsiooni- ja arenduskeskuse kohustusi.
Samuti võiks keskus etendada senisest suuremat rolli sõltumatu eksperdina metsavarude ja metsamajandustegevuse hindamisel. Ühtlasi on vajalik korraldada rakendusuuringuid. Sealhulgas tuleks koostöös keskkonnaministeeriumiga korraldada metsaseaduse ja selle rakendusaktide mõju analüüsi. Keskus on saavutanud edu metsanduse andmehõive korraldamisel. Paraku pole suure välitöömahu ja andmehõive arengu tõttu suudetud andmeid piisavalt analüüsida, kavandada prognoose ja tulevikusuundumusi, avaldada tulemusi publikatsioonidena ning Internetis.
Keskus teavitab kliente ja üldsust oma tegevusest ning pakub avalikke teenuseid oma kodulehe www.metsad.ee kaudu, koostab metsastatistika aastaraamatut „Mets” ja infovoldikuid, korraldab seminare, üksik- ja rühmanõustamist ja koolitusi, arendab üldsusele kättesaadavaid infosüsteeme ning vastab teabenõuetele. Et avalikkust paremini informeerida, on esmatähtis luua uus dünaamiline kodulehekülg.
Kaasamaks huvirühmi, võiks metsanduse huvirühmade esindajate arvates korraldada võtmeklientide esindajatest ümarlaua. Ühtlasi aitab see huvirühmadel saada ülevaate keskuse arengust. Oluline on endiselt osa võtta Euroopa Liidu keskkonna- ja metsapoliitikat kujundavate otsustus- ja koordinatsioonikogude tööst, samuti osaleda Pan-Euroopa Ministrite Metsakaitseprotsessi ning FAO Euroopa Metsanduskomisjoni tegevuses eksperttasemel. Lähitulevikus pürgib metsakaitse- ja metsauuenduskeskus üheks metsanduse arvamusliidriks.

KAVAS TIHENDADA KOOSTÖÖD EUROOPA LIIDUGA, ARENDADA UUSI TOOTEID JA TEENUSEID, SAMUTI INFOSÜSTEEME
Lähitulevikus mõjutab keskust Euroopa metsade seiresüsteemi loomine ja Euroopa Liidu programmi Life+ rakendus.
Senise statistilise metsade inventeerimise ja metsaseire eri tasandite võrgustike alusel on lähiaastatel kavas projekti FutMon rakendudes luua Euroopa metsade ühtne seiresüsteem, mis hakkab jälgima märksa enamaid säästva metsanduse valdkondi kui seni. Sealhulgas on olulised: metsavarud ja selle seisund, looduslik mitmekesisus, kliimamuutused ja süsiniku sidumine metsades, keskkonna ja atmosfääriõhu saastumine, metsade funktsioon vee- ja pinnasekaitsel, metsatulekahjud ning metsanduse sotsiaalne ja kultuuriline dimensioon.
Keskus peaks tõhusamalt osalema metsade tulevalveinfo kogumisel ja analüüsimisel ning koordineerima metsatulekaitsekaartide ettevalmistust Eesti suurema tuleohuga maakondades; selleks rakendatakse tööle uus spetsialist.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ülesanne on arendada praeguseid ning uusi tooteid ja teenuseid riigi ja klientide vajadust mööda, järgides rahvusvahelisi nõudeid. Kavas on teha täpsemalt kindlaks keskuse kliendid, selgitada välja nende vajadused (arengukava käigus tehtud uuringuga on esimene samm tehtud), samuti arvestada oma tegevuse korraldamisel enam klientide vajadusi ja arvamusi. Selleks hakatakse järjepidevalt korraldama kliendiuuringuid.
Raha tegevuskulude katteks saadakse keskuse eelarvest, eelarvestatud omatulu ja välisabi summadest ning projektide kaudu. Uusi suuri rahvusvahelisi kohustusi ei võeta ennatlikult, kuna seniste rahvusvaheliste projektide elluviimine on tähendanud projektijuhtidele tööga ülekoormatust pädevate ekspertide vähesuse ja hõivatuse tõttu.
Kogu metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse töö peab võimaldama süsteemselt planeerida infosüsteemide arendamise vajadusi, lähtudes üldistest tegevuseesmärkidest ja tagama nende ühilduvuse. Metsanduse infosüsteemid peavad olema seotud metsaressursi arvestuse riikliku registriga.

VAJA PAREMINI MOTIVEERIDA PERSONALI
Keskuse personal on suhteliselt heas tööeas; nende kutseoskused on head. Töötajaid on praegu 70 ja keskmine vanus 43 aastat. Personali voolavus on viimastel aastatel olnud vaid 1–4%, mis on keskkonnaministeeriumi haldusalas väga väike näitaja.
Eduka töö ja sihtide saavutamise aluseks on töötajate motivatsioon ja rahulolu. Selleks on kavas: täpsustada töötajate tööülesanded ja tegevuse eesmärgid, jälgida tööpinget ja -koormust, luua enesetäienduse ja karjääri võimalusi ning töötada välja senisest selgem palga- ning tulemustasude maksmise süsteem.
Vaid nüüdisaegne töökeskkond võimaldab metsakaitse- ja metsauuenduskeskusel täita oma kohustusi ja tegusalt osaleda rahvusvahelises metsanduskoostöös. Möödapääsmatu on jätkata keskuse hoonete renoveerimist (Tartus Rõõmu tee 2 ja Tallinnas Iva tn. 12) ning valmisehitamist. Lähitulevikus tuleb täiustada keskuse sümboolikat ja töötada välja üldine esindusstiil.



Kalle Karoles, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktor,Kirjutis on valminud paljude autorite ko

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet