Eesti Looduse sügisnumber uurib, mida teame Eesti loodusest

Kuupäev:

Uko Rand tutvustab Eesti kiirgusseireprogrammi. Maris Hindrikson ja tema kaastöölised Tartu ülikooli terioloogia õppetoolist kinnitavad, et Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret. Peep Männil arutleb, kuidas võib halb maine ja sellest lähtuvad poliitilised otsused kahjustada rahvusloom hunti. Julia Geller ja Mari Vikentjeva annavad ülevaate, kuidas Eestis seiratakse puuke ja nende levitatavaid haigusi. Tõnu Feldmann ja Katrit Karus soovitavad vaadelda veetaimi. Elle Roosaluste heidab pilgu rannaniitude seire metoodikale. Pikas intervjuus räägib Veljo Runnel loodusvaatluste vajalikkusest ja enda teest bioloogia juurde.Mait Sepp ja Taavi Pae tutvustavad Anseküla kihelkonda. Ivar Sibul alustab kaheosalist lugu tänavusest aasta puust männist. Veel saab lugeda rodo-lehevaablasest, ohutu seenetoidu ABC-st ja ununenud loomanimedest.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Kolm Eesti kõrgeimat kadakat

Tekst ja fotod: HENDRIK RELVE Möödunud aastal ilmus Eesti Looduses...

Uued tuuled kotkauuringutes

Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Kolme väike-konnakotkast korraga...

AASTA PUU | Saarel sada lehte. Saared ja saarikud rahvapärimuses

Tekst: MARJU KÕIVUPUU Saare valimine aasta puuks Eesti raamatu 500...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Kuhu küll kõik lilled jäid?

Kaitseme poollooduslikke kooslusi ja liike, aga miks need kaitsest...