Mahepõllumajandus on tootmisviis, mis toimib keskkonnasäästlikult ja toetab elurikkust. Valminud saadused on nii loodushoiu kui ka inimtervise seisukohalt märksa väärtuslikumad kui tavatooted.
Tekst: ELEN PEETSMANN, LIINA TALGRE
Mahepõllumajandus toetab elurikkust, kuna ei kasutata sünteetilisi väetisi ega pestitsiide ning tootmisprobleeme lahendatakse selliste agroökoloogiliste võtetega, mis omakorda soodustavad elurikkust. Tihti on maheettevõte maade hulgas ka rohkem poollooduslike kooslustega alasid ja maastikuelemente, mis on paljudele liikidele sobilikud elupaigad. Mahepõllumajanduse positiivne mõju kehtib nii mullaelustiku, taimestiku, putukate kui ka linnuliikide arvu ja asustustiheduse kohta. Teadusuuringute järgi on mahemaadel elustiku liigirikkus keskmiselt 30% ja arvukus keskmiselt 50% suurem kui tavapõllumaade oma [9].
Muld ja vesi on paremini hoitud
Kui rakendada mitmekesist liblikõielistel kultuuridel põhinevat külvikorda, sh kasvatada allakülve ja vahekultuure, et muld oleks võimalikult pikka aega taimestikuga kaetud, ning väetada tahesõnniku ja kompostiga, suureneb orgaanilise aine sisaldus ja elusorganismide hulk mullas, paraneb mulla struktuur ning väheneb toitainete leostumine ja erosioon. Ühtlasi, kui mullas leidub rohkem süsinikku, peavad nad kliimamuutustele paremini vastu.
Mahetootmises ei kasutata sünteetilisi väetisi ega pestitsiide. Seetõttu on mahemuldades üldjuhul suurem elurikkus ja ühtlasi suurem bioaktiivsus kui tavatootmise muldades. Paljude uuringute järgi on nii vihmausside arvukus kui ka biomass mahemuldades tunduvalt suurem [12]. Paremas seisundis on ka muldade mikroelustik. Eesti uuringud on kinnitanud, et maheviljelus avaldab positiivset mõju näiteks mullaseente elurikkusele [16].
Põllumajandusest merre jõudvad lämmastik ja fosfor on üks Läänemere eutrofeerumise põhjus. Paraku on Eesti põhjavee reostatus nitraatidega üha suurenenud [14]. Mahepõllumajandus aitab seda koormust vähendada, kuna vähendab nitraatide leostumist põllumajandusmaalt ligi kolmandiku võrra [5].
Põllumajandusest jõuavad veekogudesse ka pestitsiidide ja nende laguproduktide jäägid. Mida suuremal alal viljeldakse pestitsiidivaba mahepõllumajandust, seda vähem jõuab kahjulikke saasteaineid pinnaveekogudesse ja põhjavette.