- Põder on maailma suurim hirvlane.
- Eesti isendite turjakõrgus võib ulatuda kuni 2 meetrini.
- Luuleidude põhjal on põder Eesti alale ilmunud 9000 – 10 000 aasta eest.
- Meil on põtru ka kodustatud, kasutatud neid rakendi- ja ratsaloomana.
- Harva võib kohata valget põtra nn põdrakuningat, nendel isenditel napib tumedat pigmenti melaniini.
- Põdra kuulmis- ja haistmismeel on märksa teravamad kui silmanägemine.
- Ta näeb mustvalgelt, kuid eristab paljusid halle varjundeid.
- Kurguõnnalt kaunistab karvadega kaetud pard, see on isenditel eri pikkusega ja aitab liigikaaslaste hulgas silma paista.
- Karvavahetus toimub korra aastas, enamasti algab see aprillis.
- Põdrad on kuulsad oma haruliste kühvelsarvede poolest, suursuguseid sarvi näeb küll aina harvemini.
- Sarved on ainult põdrapullidel, igal aastal kasvavad uued sarved.
- Põtradel puuduvad eesmised ülemised hambad, selle asemel on kõhrplaat.
- Alumiste lõikehammaste asend võimaldab hõlpsasti puudelt koort kraapida.
- Söögipooliseks on kõik taimne, meelispalad on puude-põõsaste võrsed, lehed, koor.
- Metsakasvatajatele tekitavad põdrad omajagu peavalu, kuna kahjustavad noorendikke.
- Põder on väga tundlik palavuse suhtes, kuumal ajal jahutab ta end sageli vees.
- Põtrade jooksuaeg kestab umbes kolm kuud, kõrghetk jääb enamasti septembri teise poolde ja oktoobri algusesse.
- Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni.
Loe lisaks Eesti Loodus 1/2025 “Põder on Eesti põlisasukas” ja Eesti Loodus 2/2025 “Põdra arvukus ja selle muutused Eestis“
