Tekst: IVAR SIBUL
Harilik haab (Populus tremula) on üks Eesti metsade levinumaid lehtpuid. Ta kasvab salumetsades, lodudes, luhtadel, metsaservades, raiesmikel, endistel puisniitudel ja mahajäetud põllulappidel, ühtviisi hästi nii parasniisketel kui ka ajuti niisketel viljakatel muldadel.
Harilik haab on meie ainus looduslikult kasvav papli perekonna (Populus) esindaja, mis kuulub pajuliste sugukonda (Salicaceae). Perekonna ladinakeelne nimetus populus on tulnud Vana-Kreekas ja -Roomas linnaväljakutel rahvakogunemiskohtades kasvanud paplitelt. See sõna tähistab ka rahvast, ühtlasi teame seda sõnatüve mitme võõrsõna kaudu, näiteks populism.
KEERULINE PAPLI PEREKOND
Papli perekond on põhjapoolkeral laialdaselt levinud. Keerulise evolutsiooniga, kuni 40 põhiliigi ja rohkete hübriidliikide, alamliikide, teisendite ja vormidega perekonna on eri autorid eri moodi jaotanud mitmeastmelistesse allüksustesse.
Enim kasutatava jaotuse järgi on perekond rühmitatud viieks-kuueks sektsiooniks. Haavad kuuluvad haava sektsiooni (sect. Populus). Peale hariliku haava kuuluvad siia Põhja-Ameerikas laialt levinud ameerika haab (P. tremuloides) ja nende ristand hübriidhaab (P. × wettsteinii). Meil vähem tuntud on Põhja-Ameerika idaosas kasvav suurehambaline haab (P. grandidentata), Ida-Aasias kohatav hiina haab (P. adenopoda), samuti Jaapani saartel leiduv jaapani ehk Sieboldi haab (P. sieboldii).
pungasoomused läigivad iseloomulikult ja on veidi vaigused
Foto: Ott Luuk
Külmakindla ning hea kohanemis- ja võsumisvõime tõttu on harilik haab üks kõige laiema areaaliga puuliike terves maailmas: teda kohtab peaaegu kogu Euraasias, alates Islandist, Iirimaalt ja Hispaaniast kuni Jaapani saarte ja Lõuna-Hiinani. Ta kasvab ka Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias.
Siiski võib haavikuid enim näha Baltikumis ja Fennoskandias, samuti Euraasia okasmetsade lõunaosas ja segametsade ning metsastepivööndis. Hariliku haava kaaspuuliik on kased, kuusk ja sanglepp, harvem seltsib ta tamme, pärna või männiga. Eestis kasvavad haavikud peamiselt naadi, jänesekapsa ja jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis.