Aprilli Eesti Loodus tutvustab põlistõuge ja uurib lihasöömise keskkonnamõju

Kuupäev:

Ingrid Randlaht tutvustab eesti hobust.thumbnail of EL4_2020
Ege Raid ja Käde Kalamees kinnitavad, et meie põlisveis on vastupidav ja kodumaise loodusega kohanenud.
Anneli Ärmpalu-Idvand meenutab kihnu maalamba päästmise ja tunnustamise lugu.
Annika Michelson ja Imbi Jäetma tuletavad meelde, et olemas on ka maatõugu kitsed, kanad ja mesilasedki.
Mihkel Kangur analüüsib lihatootmise keskkonnamõju.
Ülar Allas annab ülevaate, kui loodushoidlik on tehisliha ja millal seda osta saab.
Juhan Javoiš on vestelnud entomoloog Sille Holmiga putukate söömisest.
Bioloog ja lambakasvataja Ell Sellis räägib pikas intervjuus, et lambakasvatus on osa Eesti kultuurist ja loodusest.
Veel saab lugeda karjakoera ja lammaste suhetest, Otteni sillast, karulaugust, hallpea-rähnist ja möödunud talvest.
Ain Kallis meenutab Eesti kõige märjemaid ilmarekordeid.
Pakume head nõu, kuidas valida lemmikloomale kõige väiksema keskkonnamõjuga toitu ja milliseid e-allikaid võiks kasutada koduses õppes.
Nuputamisnurgas on valik bioloogia- ja geograafiaolümpiaadide ülesandeid.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Kolm Eesti kõrgeimat kadakat

Tekst ja fotod: HENDRIK RELVE Möödunud aastal ilmus Eesti Looduses...

Uued tuuled kotkauuringutes

Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Kolme väike-konnakotkast korraga...

AASTA PUU | Saarel sada lehte. Saared ja saarikud rahvapärimuses

Tekst: MARJU KÕIVUPUU Saare valimine aasta puuks Eesti raamatu 500...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Kuhu küll kõik lilled jäid?

Kaitseme poollooduslikke kooslusi ja liike, aga miks need kaitsest...