Eesti Looduse märtsinumber tutvustab Eesti imetajaid!

Kuupäev:

thumbnail of EL3_2020

Eesti terioloogia selts tähistab märtsis 40. aastapäeva. Kutsusime Tallinna loomaaeda terioloogiaseltsi asutajad ja praegused juhid. Nad rääkisid kooskäimise võludest ja valudest nii algusaastatel kui ka tänapäeval.
Peale selle saab värskest ajakirjanumbrist lugeda veel palju põnevat Eesti imetajate kohta. Kas teate, et meil teadaolevate imetajaliikide arv on alates teise maailmasõja lõpust praeguseni suurenenud 20 liigi võrra?
Seda kinnitavad Uudo Timm ja Tiit Maran, kes annavad ülevaate Eesti imetajate fauna muutustest.
Peep Männil ja Inga Jõgisalu kirjutavad meie teriofauna kõige enam kõneainet pakkuvast uustulnukast šaakalist, Uudo Timm aga kahest hiljaaegu leitud pisemast liigist väike-vesimutist ja metslemmingust. Ragne Oja selgitab, miks ületavad põdrad eluga riskides Tallinna–Tartu maanteed.
Märtsinumbris on kõne all ka läänemeresoomlaste karukultus, Ahvenamaa, Soitsjärv ning jaanuaris metsas uidanud siil.
Ain Kallis meenutab kõige kulukamaid ilmarekordeid.
Selgitame, kuidas aru saada, kas metsloom vajab abi.
Soovitame hilisõhtul metsas käia ja loodushääli kuulata.
Pakume lahendamiseks geograafia- ja bioloogiaolümpiaadide ülesandeid.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

TEGUTSE TEADLIKULT | Võõrliigiteadlik aiapidamine

Tekst: Martin Tikk Fotod: Merike Linnamägi Agaralt aiandusega tegeledes võib...

VESTLUSRING | Rahvusloom hundi viis aastat: lambakasvatajate vapiloom

Jüripäeval, 23. aprillil 2018 kuulutati saates „Osoon“ välja Eesti...

Looduse taastamine: kalapääsud paisudele

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Maarja-Magdaleena, kõige piibellikuma nimega kihelkond

Tekst: Mait Sepp, Taavi Pae Palamuse kihelkonna on kirjutanud kuulsaks...