Eesti terioloogia selts tähistab märtsis 40. aastapäeva. Kutsusime Tallinna loomaaeda terioloogiaseltsi asutajad ja praegused juhid. Nad rääkisid kooskäimise võludest ja valudest nii algusaastatel kui ka tänapäeval.
Peale selle saab värskest ajakirjanumbrist lugeda veel palju põnevat Eesti imetajate kohta. Kas teate, et meil teadaolevate imetajaliikide arv on alates teise maailmasõja lõpust praeguseni suurenenud 20 liigi võrra?
Seda kinnitavad Uudo Timm ja Tiit Maran, kes annavad ülevaate Eesti imetajate fauna muutustest.
Peep Männil ja Inga Jõgisalu kirjutavad meie teriofauna kõige enam kõneainet pakkuvast uustulnukast šaakalist, Uudo Timm aga kahest hiljaaegu leitud pisemast liigist väike-vesimutist ja metslemmingust. Ragne Oja selgitab, miks ületavad põdrad eluga riskides Tallinna–Tartu maanteed.
Märtsinumbris on kõne all ka läänemeresoomlaste karukultus, Ahvenamaa, Soitsjärv ning jaanuaris metsas uidanud siil.
Ain Kallis meenutab kõige kulukamaid ilmarekordeid.
Selgitame, kuidas aru saada, kas metsloom vajab abi.
Soovitame hilisõhtul metsas käia ja loodushääli kuulata.
Pakume lahendamiseks geograafia- ja bioloogiaolümpiaadide ülesandeid.