Üks Lõuna-Eesti tuntuim maastikuvaade on üle Urvaste ürgoru sealsele kirikule. Urvaste seostub ka Eesti suurima puu Tamme-Lauri tammega, mille kujutis jõudis isegi Eesti kroonile. Kõigele sellele lisandub võromaalisus oma keele ja kultuuriga. Mida võiks Urvaste kihelkonnast veel teada?
Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE
Maastikupilt Uhtjärve ürgorus kulgevast teest koos Urvaste kirikuga on üks Eesti tuntuim postkaardivaade. Kuldre külast pärit kirjanik Peeter Lindsaar (1906–1990) on paguluses meenutanud: „Urvaste kiriku esiselt oli avar vaade üle Restu ja Ilmjärve sinendavatele küngastele kaugel taevarannal, pilk aga ulatus veel kaugemale üle lõunas laiuva tasandiku Karula Lüllemäeni ja metsaviirgudeni Mustajõe maadel. Järsust kaldast Uhtjärve orgu ja Alakõrtsi juures jälle üles looklev tee, läiklev järv, taamal talud ja kasesalud udusombust laiuvad metsasakid…“ [5].
Urvaste kihelkonda iseloomustav sõna võiks olla „kaunis“. Sellest omadussõnast ei ole saanud mööda ka August Tammekannu entsüklopeediline kirjeldus [10]: „Khk. Võrumaa loodeosas, koosneb Kärgula, Linnamäe, Sõmerpalu, Urvaste, Vaabina ja Vastse-Antsla v.-st ning Vana-Antsla valla põhjaosast, kokku 650 km2, 10000 elanikku (1934). U. khk. asetseb Otepää ja Haanja kõrgustiku vahelisel nõgusal alal. Khk.-a põhjaosa u. U. kirikuni on veel Otepää kõrgustikule omase ebatasase kuplilise pinnamoega. Põllumaa jaguneb siin väiksemate laikudena kuplite lagedele ja nõlvadele, kuna asustus levib üksikõuedena ja väikeste hajaküladena. Khk.-a keskosa on lavajas, laiade põllustatud moreenlavadega ja neid lõhestavate laiade lamm- ja moldorgudega. Eriti sügav ja kaunis lammorg on otse U. kiriku all. Orus asetsevad kaks piklikku orgjärve – Uhti järv [Uhtjärv] ja Lõõdla järv. Khk.-a kaguosas kerkib maapind uuesti kupliliseks kõrgustikuks, mis käib vöötmena edelast kirdesse, Karulast Võhandu jõe poole. Khk.-a äärmine kaguserv alaneb taas laialdaseks Mustoja [Mustjõe] vagumuseks, kus levivad peam. niidud, sood ja metsad. Khk-da läbib lääne-ida suunas Valga–Irboska raudtee, mille ääres asetseb khk-a asustuskeskuseks olev Antsla linn. U. kirik on siit 10 km põhja pool“.
Tammekannu kirjeldatud maastike jaotust saab ka nüüdisaegses kaardipildis hästi jälgida: kihelkonda poolitab loode-kagusuunaline Urvaste (mõnes allikas ka Urvaste-Lõõdla) ürgorg, millest põhja pool, Otepää kõrgustiku lõunaservale jäävatel aladel, paiknevad kuplite otsas põllud ja talud vaid üksikute täppidena. Ürgorust lõunas Valga nõo aladel, kus reljeef tasasem, on kõik üles haritud ja talude, külade, endiste mõisa- ning kolhoosikeskustega asustatud. Kihelkonna kaguosa, Mustjõe orus kulgev piiriala Rõuge kihelkonnaga on aga hoolimata suurtest maaparandustöödest endiselt metsane ja soine kant.
Ahelikus järved
1926. aastal avaldatud Võrumaa koguteoses [9] on Urvaste kihelkond rühmitatud „Loode-Võrumaa kupelkinklike, ojade, aheljärvede, salude, hajapõldude, hajakülade ja tihedate väiketeede“ maastikuklassi. Jääajast maha jäänud küngaste kõrval ongi olulised pinnavormid ürgorud ja järved nende põhjas. Tüüpiline näide on eespool mainitud Lõõdla ja Uhtjärv: Urvaste ürgorus teineteisele järgnevad soolikakujulised veekogud. Seejuures on mõlemad võrdlemisi sügavad. Lõõdla suurim sügavus on 8 m, kuid Uhtjärvel lausa 28 m, seega Eestis sügavuselt viies järv.
Uhtjärvest välja voolaval Visela (Viselä) jõel on kaks prisket paisjärve: Punde ja Restu-Madissõ. Mõlemad on rajatud 1970. aastate keskel kunagise Kuldre kolhoosi eestvõttel puhkekohaks ja kalakasvatuseks. Tollal oli moes rajada paisjärvi kalade kasvatamiseks. „Linda“, hilisem Lenini-nimeline kolhoos rajas lausa järvistu, mis nüüd Kobela küla ümbritseb.