Eesti Loodus vaatab detsembris minevikku ja läheb sohu

Kuupäev:

thumbnail of EL12_2020Aasta viimases numbris heidame pilgu Eesti elustiku kujunemisele ja asjaomastele uuringutele.
Siim Veski, Triin Reitalu, Leeli Amon ja Lembi Lõugas kirjeldavad Eesti looduse jääajajärgset arengut ja nendivad, et meie teadmised tuginevad peamiselt järvesette- ja turbauuringutele.
Loore Ehrlichi, Lennart Lennuki ja Karin Truuveri artiklist saab põhjaliku ülevaate Eesti loodusmuuseumi kogudest.
Alar Läänelaid ja Kristina Sohar tutvustavad Eesti dendrokronoloogide tööpõldu.
Geoloog Marko Kohv ja geograaf Piret Pungas-Kohv räägivad soode taastamisest ja sellestki, et sood on mõjutanud Eesti asustuse kujunemist, kuid kultuuriliselt ilustatud maastiku võrdkujuks on need muutunud alles viimastel aastakümnetel.
Teeme teatavaks Eesti Looduse 21. fotovõistluse võitjad!
Kuuseaasta lõpetuseks valgustab Karl Pajusalu kuuse nimetuse päritolu ja toob esile, et kuusest lähtub üks suurimaid eesti keele sõnaperesid.
Juhani Püttsepa kodumaine reisikiri viib Toompea jalamile.
Veel saab lugeda merirüdist, Lapimaa väravast, loodusharidusest Tallinna loomaaias ja Eesti hüdroloogiateenistuse ajaloost.
Selgitame välja, millised on meie vanimad kivistised ja kuidas tohib fossiile korjata.
Ühtlasi pakume lahendada bioloogia- ja geograafiaolümpiaadide ülesandeid.

 

E-ajakirjana on värske number saadaval SIIT

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

TUNNE LOODUST | Kas sisalik või vesilik?

Tekst: PIRET PAPPEL „Ja siis nägin täna veel sisalikku. Ta...

TEHNOKRAADI KROONIKAD | Aju-arvuti liidesed aitavad halvatutel suhelda ja liikuda

Tekst: ÜLAR ALLAS Ajaloo koidikust peale on otsitud võimalusi parandada...

Ilm ja eesti kirjandus

Tekst: AIN KALLIS Need ilmad on kodused. / Need on...