Eesti Looduse detsembrinumber tähistab eesti keele aastat!

Haridus- ja teadusministeerium on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks ja detsember on eestikeelse hariduse kuu. Keel on ka Eesti Looduse detsembrinumbri põhiteema. 

Toomas Kukk tutvustab, kuidas saavad taimed ja loomad eestikeelse nime. Mait Sepp meenutab Kohtla-Järve nimesaamise lugu ja Eerik Leibak vaatleb Soomaa kohanimede tekkepõhjusi. Marju Kõivupuu räägib rahvapärastest ja murdekeelsetest olendinimetustest. Ain Kallis kirjutab, et eesti keeles on rohkesti rahvapäraseid väljendeid ebameeldivate ilmaolude kohta.

Seekordne intervjuu on eesti keele ajaloo ja murrete professori akadeemik Karl Pajusaluga, kelle sõnul on keelerikkuse hoidmine on samavõrd tähtis kui loodusrikkuse hoidmine ning toetabki viimast, sest millele looduses nime paneme, seda märkame, mõtestame ja oskame kaitsta.
Detsembrinumbrist saab lugeda ka Atla alvarist, Lilli looduskeskusest ja sellest, mida teha tarbetuks muutunud raamatutega.

Marko Mägi arutleb lindude toitmise poolt- ja vastuargumentide üle. Rauno Kalda ja Oliver Kalda selgitavad, miks on talvised kooparetked ohtlikud nahkhiirtele.

„Sada rida Eesti loodusest“ on kirja pannud filmimees Joosep Matjus.

Nuputamisnurgas pakume lahendada bioloogia- ja geograafiaolümpiaadide ülesandeid.

Uue numbri digiväljaandena saad osta SIIT