Eesti Looduse veebruarinumber on sisult looduslik ja vormilt rahvuslik

Kuupäev:

thumbnail of EL2_2018

Alustuseks tutvustame pikemalt 100-aastase Eesti rahvussümboleid: suitsupääsukest, rukkilille, paekivi, räime ja pääsusaba. Tasub tuletada meelde, et rukkilill valiti rahvuslilleks 50 aastat tagasi ehk Eesti vabariigi esimese juubeli aastal. Meenutame Võnnu kirikaias kasvanud tamme, istutatud ligi 200 aastat tagasi: puu istutanud kirikuõpetaja Eduard Philipp Körber ennustas juba tollal, et eesti rahvas saab vabaks.

Veebruarinumbrist saab ülevaate aasta linnu metsise tegevusjälgedest, ühtlasi uutest eestikeelsetest meteoroloogiaterminitest, talimatka suuskadest ja suusavarustusest, Lõuna-Aafrika loodusest, suur-kirjurähni eluolust, Facebooki linnupildistamisvõistluse tulemustest ja liivatee kasulikest omadustest. Intervjuus Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega koorub aga välja tõdemus, et teadlased peaksid oma ideede ja teadustöö tulemuste tutvustamisel kasutama rohkem sotsiaalmeediat.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Kolm Eesti kõrgeimat kadakat

Tekst ja fotod: HENDRIK RELVE Möödunud aastal ilmus Eesti Looduses...

Uued tuuled kotkauuringutes

Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Kolme väike-konnakotkast korraga...

AASTA PUU | Saarel sada lehte. Saared ja saarikud rahvapärimuses

Tekst: MARJU KÕIVUPUU Saare valimine aasta puuks Eesti raamatu 500...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Kuhu küll kõik lilled jäid?

Kaitseme poollooduslikke kooslusi ja liike, aga miks need kaitsest...