EESTI RAAMAT 500 | Eestikeelsetest linnumäärajatest

Kuupäev:

Mihkel Härmsi (1927) ja Eerik Kumari (1959) määraja kaaned. Kumari määrajas toetub vesipapp kindlalt maapinnale

Tekst: EERIK LEIBAK

Eestikeelse raamatu viiesaja-aastases ajaloos leiab maakeelseid linnumäärajaid üksnes viimasest viiendikust.
Enne seda oli Eestis kasutusel saksakeelne loodusteaduslik trükisõna, seega ei piisanud eesti keele oskusest, et täpselt ja teaduslikult eristada linnuliike. Suurem osa elanikkonnast elas tollal maal ning sai loodushariduse kodustes oludes ja kogenenumatelt karjapoistelt, oma kihelkonna linnustikku (paitsi osa värvulisi jms. liigirohkeid rühmi) tunti üsna hästi ilma raamatutarkusetagi [10] (Mäger 1967). Esimeste looduslooraamatute koostajad Carl Robert Jakobson ja Juhan (Johann) Kunder tõlkisid suure osa teabest saksakeelsest kirjasõnast, sedakaudu jõudis koolinoorteni uusi teadmisi ennekõike eksootiliste (välismaiste) linnuliikide ja -rühmade kohta. Kunderi „Elajate riigis” [9] (Kunder 1877) on ka kolm must-valget tahvlit kokku 26 linnuliigi pildiga.

  1. Bruun, Bertel & Arthur Singer 1974. Euroopan lintuopas. Maastokäsikirja. Helsinki, Weilin + Göös, 318 lk.
  2. Härms, Mihkel 1927. Eesti linnustik. Kodumaa lindude määramise tabelid. Tartu, K./Ü. „Loodus”, 218 lk.
  3. Jonsson, Lars 2000. Euroopa linnud. Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 560 lk.
  4. Kumari, Eerik 1953. Eesti lindude välimääraja. Polevoj opredelitel’ ptic Éstonii. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 160 lk.
  5. Kumari, Eerik 1954. Eesti NSV linnud. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 415 lk.
  6. Kumari, Eerik 1959. Eesti lindude välimääraja. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 200 lk.
  7. Kumari, Eerik 1974. Eesti lindude välimääraja. Kolmas, parandatud ja täiendatud trükk. Tallinn, Valgus, 200 lk.
  8. Kumari, Eerik 1984. Eesti lindude välimääraja. Neljas, parandatud ja täiendatud trükk. Tallinn, Valgus, 224 lk.
  9. Kunder, Johann 1877. Looduse õpetus. Esimene raamat: Elajate riik. Tartu, Schnakenburg, 116 lk.
  10. Mäger, Mart 1967. Eesti linnunimetused. Tallinn, ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut, 272 lk.
  11. Rootsmäe, Lemming & Heinrich Veroman. Eesti laululinnud. Tallinn, Valgus, 296 lk.
  12. Svensson, Lars, Killian Mullarney & Dan Zetterström 2015. Linnumääraja. Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja. Parandatud ja täiendatud kordustrükk. Tallinn, Varrak, 448 lk.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Enigma viienda vooru auhinna sai Indrek Lüüs

Eelmise vooru ülesanded olid populaarsed. Kõik neli ülesannet lahendasid...

Kas soomlased päästsid Eesti? Soome vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas

Ago Pajur Eesti Vabariigi püsimajäämine otsustati Vabadussõjas. Selle algusjärk kujunes...

Kas tehisaru mõistab füüsikat ja ajendab tegema avastusi?

Joosep Pata Tehisaru keelemudel suudab inimesega väga veenvalt vestelda. Näiteks...

Maha visatud raha

Erki Russow Kalamaja prügiladestuskoht on muu hulgas erakordne sealt leitud...