Ainulaadne imikukirst varauusaegsest Narvast

Kuupäev:

Linda Vilumets

2024. aasta sügistalvel leiti arheoloogiliste päästekaevamiste käigus Narva Mihkli kirikuaiast vähemalt 56 laibamatust. Piirkonnale omase kõrge põhjaveetaseme tõttu olid luustikud hästi säilinud, ühtlasi olid tingimused olnud ideaalsed ka mitmesaja-aastasele kirstupuidule. Terviklikult oli säilinud 39. matuse imiku sark, mis saadi välitöödel kätte ühes tükis ja mille kaas avati uurimiseks alles Tartu ülikooli laboris.

Kalmistu asus varauusaegse Narva eeslinnas; ilmselt oli tegu madalamasse sotsiaalsesse klassi kuulunud kohalike elanike viimse puhkepaigaga. Ajaloolised allikad viitavad muu hulgas eesti-soome kogudusele, nii võib osa maetutest kuuluda Soomest Narva asunud elanike hulka. Tolleaegsete eeslinlaste matmiskombestiku nüansside kohta pole palju teada, sest kirjalikke allikaid napib ja arheoloogilises aineses on säilinud enamasti ainult luustikud (üksikute esemetega).

Kõnealune imikukirst on niisiis erakordne, lubab piiluda sajanditetaguse kombestiku üksikasju ning annab aimu sellest, kuidas ühiskonna kõige väiksemaid ja haavatavamaid liikmeid leinati. Üksiti ilmestab see hästi toonast karmi reaalsust: laste suremus oli suur. Lihtne kuusepuust kirst toetab väidet, et kalmistut kasutasid eeslinna vaesema kihi elanikud. Võimalik, et selle pisikese, vaid 64 cm pikkuse kirstu oli lapsele valmistanud keegi lähisugulastest, näiteks isa, nagu tol ajal tihti kombeks.

39. matuse kirst in situ; alt paistab varem sängitatud täiskasvanud mehe kirstumatus. Foto: Martin Malve

Pärast kirstukaane eemaldamist tuli esmalt nähtavale hulgaliselt orgaanilist materjali, sealhulgas mitukümmend putukate kitiinkesta (laibakärbeste jäänused), mille edasised analüüsid võimaldavad täpsemalt uurida näiteks seda, millisel aastaajal oli surnu sängitatud. Veel oli kirstus höövlilaaste, kasetohtu, sammalt ja igihaljastest taimedest kimp, mille vartel olid selged lõikejäljed. Höövlilaaste on leitud ka teistest Eesti varauusaegsetest matmispaikadest (nt Sillamäe külakalmistu) ja neid on tõlgendatud surnule mõeldud kirstupehmendusena. Kuid nimetatud kimp on Eesti arheoloogilises materjalis erakordne leid. Esialgsete tulemuste kohaselt on vähemalt üks buketis olnud taimedest harilik kanarbik (Calluna vulgaris), mis oma roosade õitega võis matusetalitusel mõjuda üsna silmatorkavalt.

Fotod: Linda Vilumets

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Enigma kolmanda vooru auhind Heldur Väljamäele

Eelmises voorus tuli lahendada kolm ülesannet. Kõik kolm ülesannet...

Massiivsete tähtede pursked sillutavad teed supernoovale

Anni Kasikov Eesti taevas võib vaadelda mitut heledat ülihiidtähte, tuntuimad...

Rakuvälised vesiikulid ja rakkudevaheline suhtlemine organismis

Sulev Ingerpuu Rakkude suhtlemine paljurakulises organismis on väga oluline selleks,...

Postbiootikumid. Kuidas „surnud“ mikroobid võivad tervist toetada?

Liis Lutter Üks viimaste aastate olulisemaid terviseteemasid on soolestiku seisund....