INTERVJUU | Evelin Loit-Harro: ilusa koheva saia saab hästi toidetud põllult

Kuupäev:

Vanasõna ütleb: „Sööda suud nii kaua, kui ta sööb.“ Toidu kättesaadavus mõjutab kõiki inimesi. Põllukultuuridest, sordiaretusest ja toidu tootmisest on Eesti maaülikooli säästva taimekasvatuse tenuuriprofessori Evelin Loit-Harroga vestlenud Piret Pappel.

Fotod: Lauri Kulpsoo

EVELIN LOIT-HARRO

❚ Sündinud 5. aprillil 1980
❚ 2002 lõpetanud Tartu ülikooli bioloogia bakalaureuseõppe

❚ 2009 kaitsnud doktoritöö biokeemias Ottawa ülikoolis Kanadas (nisu biokeemia ja antimikroobsed peptiidid)
❚ 2009 järeldoktorantuur Prantsuse riiklikus põllumajandusuuringute instituudis (INRAE) Toursis
❚ 2010 põllumajandusameti nõunik
❚ 2011 asus tööle Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna juhataja ja vanemteadurina
❚ Alates 2024 säästva taimekasvatuse tenuuriprofessor, alates 2026 taimekasvatuse õppetooli juht
❚ 2025–2026 külalisprofessor BOKU ülikoolis Austrias
❚ 2024–2026 Euroopa agronoomiaühingu president
❚ Alates 2015 Metsaülikooli ja viljelusvõistluse korraldustoimkonnas
❚ Juhendanud 11 doktoritööd, 14 magistritööd ja arvukalt bakalaureusetöid
❚ 2022 Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi parim õppejõud
❚ 2024 pälvinud regionaal- ja põllumajandusministeeriumi hõbedase teenetemärgi
❚ 2026 pälvinud koos kaasprofessor Liina Talgrega põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonnas riikliku teadustöö aastapreemia
❚ Tartu ettevõtliku daami tiitel ja konverentsisaadiku tiitel aastal 2026
❚ Kahe vahva lapse ema
❚ Korporatsioon Amicitia vilistlane

Kuidas sattusid teadust tegema?

Kõik sai alguse Tõstamaa külje all Lillemaa talus, kus üles kasvasin. Seal kasvabki päriselt väga palju lilli ning on suur niidutaimede mitmekesisus. Bioloogiaõpetaja Aita Luts suunas mind uurimistööd tegema. Esimese uurimuse tegin koduste põldude orhideedest. See kõik oli väga põnev, kuid keskkooli lõpus tundus, et tahan õppida midagi muud, kindlasti Tartu ülikoolis.

Kuna olin edukalt osalenud vabariiklikul olümpiaadil, oli bioloogia õppekoht olemas. Õppekavu uurides oli värskelt avatud avalik haldus ainuke, mille puhul ma ei saanud aru, mis imeasja seal õpetatakse. Mõeldud-tehtud, esimeseks valikuks saigi märgitud avalik haldus, varuvariandiks jäi bioloogia. Saatuse vingerpussina juhtus nii, et teadsin akadeemilise testi toimumiskohta valesti, jäin hiljaks ega saanud avaliku halduse erialale sisse.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

NUPUTA: sõit Kuule!

Ajakirja Horisont 3/2026 numbris (juuni-juulinumber) kirjutab kosmosekroonik Jüri Ivask...

ESIKAANELUGU: Tagasi Kuule

Jüri Ivask 2017. aasta Horisondi esimeses numbris olen kirjutanud inimkonna...

INTERVJUU: Mida sõid meie esivanemad?

Helen Rohtmets-Aasa Tartu ülikooli arheokeemia professor Ester Oras on ühtaegu...

Vähkkasvajad on sagedad ka koertel

Katrin Sak Vähkkasvajad ei ohusta mitte ainult inimesi, vaid ka...