Käsikirjakogud eesti vanema kirjakeele allikana

Kuupäev:

ANNIKA VIHT

Kuidas võisid kõnelda meie esivanemad kaks-, kolm- või nelisada aastat tagasi? Mil viisil arendati suuliste kohamurrete põhjal välja kirjakeel, mis tegi võimalikuks eestikeelse hariduse, ilukirjanduse, kohtupidamise ja suhtluse igal erialal meditsiinist põllumajanduseni? Neile küsimustele aitavad vastata eesti kultuuriloolises arhiivis (EKLA) leiduvad allikad.

Eesti kirjakeele esimesed arendajad olid saksa pastorid, kes soovisid õppida tundma keelt kui usu kuulutamise vahendit ning kelle tähtsaim siht oli tõlkida eesti keelde pühakiri. Neid kirjakeele algusaegade tõlkepüüdlusi saab jälgida EKLA-s talletatud piibliversioonide alusel: Johannes Gutslaffi lõunaeestikeelses Vana Testamendi tõlkes (1647(?)–1657), Andreas ja Adrian Virginiuse põhjaeestikeelses Vana Testamendi tõlkes (1687–1690) ning põhjaeestikeelse Uue Testamendi versioonis, mida tuntakse Tartu käsikirjana (1703–1704). Igas versioonis on omamoodi kasutatud rahvakeele ainest, loodud lähteteksti edasiandmiseks tarvilikke uusi sõnu ja eemaldutud senise eesti kirjakeele tavast.

Esimesed eestlaste kirjutatud tekstid

18. sajandist alates on säilinud juba ka eestlaste enda kirjutatud tekste. Tsitaate leidub küll varasemastki ajast, kuid eestlaste loodud terviktekste on säilinud alates 18. sajandi algusest. Esimesed neist pärinevad Puhja köstrilt Käsu Hansult: Tartu hävitamise teemalise kaebelaulu mustand (1704–1708) ja kolm kirja (1702, 1703, 1706), mis on kõik hoiul EKLA-s.

Eestlaste intellektuaalse eneseteostuse võimalusi avardas vennastekoguduse liikumine, mille kaastöölistena asusid juba 18. sajandi keskpaigas vaimulikku kirjandust tõlkima, kopeerima ja koostama ka eestlased (Adam Koljo, Mango Hans, Michael Ignatius, Aleksander Raudjal jt). EKLA-st leiame vennastekoguduse materjale 1740. aastatest kuni 19. sajandi lõpuni: kõnesid, raamatuid, laule, aruandeid, elulugusid ja kirju.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Maaülikool kutsub niitmispäevale

Niitmispäev toimub 25. juunil algusega kell 10.00 EMÜ kogukonnaaia...

RAJAKAAMERA LOOD | Nugise-emand käis saagijahil

Sedapuhku vahendan rajakaamerasilma kaudu emanugise tegemisi. Täpsemalt saame aimu,...

Alanud on haudelinnustiku punktloendus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid 25. maist kuni 15....

Loodusajakiri: uus Sõrve looduskaitseala

Tallinna külje all asuv Sõrve looduskaitseala moodustati 2023. aastal....