Kuuse-kooreürask on laialt tuntud kahjur, kelle mõjust kuusikutele on palju räägitud. Ürasklaste hulgas leidub aga teisigi liike, kes võivad muutuvate kliimaolude tõttu hakata meie okasmetsi kõvasti kahjustama.
Tekst: KRISTJAN AIT, HEINO ÕUNAP Fotod: KRISTJAN AIT Graafika: ANDREI KUPJANSKI
Viimase 70 aasta jooksul on Euroopa metsades põhjustanud suurimaid häiringuid tormid (46%) ja metsatulekahjud (24%) ning üraskirüüsted (17%), mille osakaal on paarikümne aastaga kahekordistunud [10]. Harilik kuusk, paljude üraskiliikide peremeespuu, ei ole muutuvate oludega hästi kohanenud [5]; eeldatakse, et tema looduslik levila nihkub põhja poole [2]. Sagenevad metsahäiringud pakuvad üraskitele hulgaliselt sigimismaterjali [7, 9], pikenenud on ka paljunemiseks sobiv periood [6].
Laialdaselt on käsitletud teiseneva kliima positiivset mõju kuuse-kooreüraski (Ips typographus) levikule, kuid teised üraskid on jäänud tähelepanuta. Eestis elab pisut üle 70 liigi üraskeid, ent märgatavat kahju tekitab neist vaid mõni üksik, peamiselt kuusel elav liik [13]. Võtame vaatluse alla kolm olulisimat üraskiliiki, kelle osa metsakahjurina võib tulevikus suureneda.
Harkkidane kooreürask
Harkkidane kooreürask (Ips duplicatus) on üsna kuuse-kooreüraski sarnane, kuid sellest tublisti väiksem: keha pikkus ainult 3,2–4,0 mm.