LIHTNE KÜSIDA | Miks on parves mõnel varblasel põsel must laik?

Kuupäev:

Foto: Georg Aher

Parves on tihti üheskoos kahte liiki varblasi. Koduvarblased on pisut suuremad ja halli pealaega. Põldvarblaste pealagi on pruun; valgel põsel paikneb must laik. Kumb on kumb, on lihtne meelde jätta mälutehnilise võttega: põldvarblasel oleks nagu küntud põllu kujutis põsel.
Põldvarblase emas- ja isaslinnud on ühtemoodi sules tikuga. Ka poegade eest hoolitsevad nad ühiselt. Põldvarblasi kohtab sagedamini maal, ent kui linnas leidub neile sobivaid pesitsuspaiku ja toitu, siis võib neid ka seal näha.
Põldvarblane pesitseb kas puuõõnes, pesakastis või mõne ehitise tühimikes. Vahel teeb ta oma pealt kaetud pesapalli ka mõne suurema linnu, näiteks haraka vana pesa peale. Pesa on tehtud heinakõrtest ning millegi pehmega vooderdatud.
Pesakohta hakkab ta otsima juba märtsis, kuid valmis teeb selle aprillis või mais, kui ilmad on soojemad ja poegade toitmiseks jagub putukaid. Ka vanalinnud söövad suviti putukaid. Talvel on nad taimsel toidul. Neile meeldivad umbrohuseemned, ent kui läheduses ei asu jäätmaid, siis tulevad varblased koos rohevintide, tihaste ja teiste lindudega söötmiskohta päevalilleseemneid või muid suupäraseid seemneid nokkima.
Põldvarblaste algne kodu on Euroopas, kuid nad on maailmas väga laialt levinud, osalt inimeste kaasabil. Räägitakse, et umbes 15 000 praegu USAs Illinoisis ja Iowas elutsevat põldvarblast pärinevad tosinast isendist, kes olid sinna toodud 1870. aastal Saksamaalt, et ohjeldada majade lähikonnas tegutsevaid kahjurputukaid. Austraalias ei peeta neid millegi poolest kasulikuks. Vastupidi, neid tõrjutakse kui omamaise ökosüsteemi tasakaalu ohustavat liiki. Eesti aiapidajad ei ole vist nende kasulikkust ega kahjulikkust eriti teadvustanud, sest nad on linnud, kes on meie aladel kaua elanud ega ohusta siin kedagi ega midagi.

Sirje ja Georg Aher

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.