Tõenäoliselt ei tee pääsukesed metsa pesa mitmel põhjusel. Üks neist on see, et nad püüavad putukaid lennult. Nad lendavad oma teravatipuliste pikkade tiibadega väga kiiresti: tavaliselt umbes 10-11 meetrit sekundis, vahel isegi kiiremini. Metsas oleks keeruline sellisel kiirusel puude vahel põigelda ja samal ajal sääski tabada. Avamaastikul on siksakitada palju kergem. Teine põhjus võib olla see, et metsas on palju putuktoidulisi linde. Kolmas põhjus on pääsukeste pesaehitamise viis.
Meil pesitsevad kaldapääsukesed, suitsupääsukesed ja räästapääsukesed. Kaldapääsuke uuristab pesakäigu järskudesse liivakivipaljanditesse, teetammidesse, karjääride seintesse või teistesse sobivast pinnasest nõlvadesse, enamasti mõne veekogu lähedal. Vee kohal on palju kaldapääsukestele toiduks hästi sobivaid putukaid ja kiireks lennuks vajalikku vaba ruumi. Kaldapääsukesed pesitsevad alati hulgakesi koos. Pesakäik on poole kuni ühe meetri pikkune, selle lõpus on kõrte ja sulgedega vooderdatud pesakamber. Kaldapääsukeste pesitsuse õnnestumine oleneb suuresti pesapaiga valikust. Kui pinnas on liiga sõre, võib pesakäik kokku variseda.
Suitsupääsuke ja räästapääsuke elavad inimeste lähedal, kuid ainult seal, kus leidub pesa tarbeks sobivat savisegust pori. Meie majad, laudad ja kuurid sobivad neile pesa kinnitamiseks hästi. Suitsupääsuke teeb oma kausja pealt avatud pesa lahtisesse siseruumi, näiteks pööningule, kuuri katusetalade külge või silla alla. Räästapääsuke kinnitab oma ovaalse lennuavaga ümara pesa räästa alla. Paraku on suitsu- ja räästapääsukeste elu meie nüüdiseluviisi tõttu raskeks muutunud. Neid saab aidata tehispesi pannes, kuid seda tuleb teha õigesti. Juhiseid leiab näiteks ornitoloogiaühingu kodulehelt. Toidu, sobiva pesapaiga ja -materjali olemasolu määravad, kus mingi liik tuleb kõige paremini toime. Pääsukestele on kõige rohkem vaja pesaehituseks sobivat pinnast ning ruumi, kus sääski ja kärbseid püüda. Seepärast ei ole mets neile hea elupaik.
Sirje ja Georg Aher