Tekst: REET VAIKSALU
Eesti loodus pakub rohkelt avastamisrõõmu. Meie rabades, metsades ja rannamaastikul on hästi tähistatud matkarajad, kuhu pääseb kergesti ligi. Märksa vähem on tutvustatud võimalusi liikuda puisniidul, kus saab teistmoodi looduskogemuse kui tavapärasel matkarajal.
Eesti-Läti koostööprojekti PuisniiduLIFE käigus paigaldatud teabetahvlid aitavad loodushuvilistel neid liigirikkaid paiku omal käel avastada, pakuvad teavet puisniitude kujunemise, liigirohkuse ja muude loodusväärtuste kohta ja tutvustavad nende tähtsust meie kultuuriloos.
Hõredalt kasvavate puude ja põõsarühmade vahelt avaneb vaade, mis ei ole päris mets ega päris niit, vaid nende kahe piiriala: avatud valgusküllane kooslus, mis pakatab elust. Puisniite kui poollooduslikke kooslusi on suuresti kujundanud inimene. Regulaarne niitmine on hoidnud maastiku avatuna ning loonud tingimused, kus saavad koos kasvada nii metsa- kui ka niiduliigid. Sajandeid on need niidud olnud olulised heinamaadena, kuid paljud neist on pärast hoolduse (niitmise) lõppu kasvanud võssa ja metsastunud.
Puisniidud on meie pärandmaastikud
20. sajandi alguses oli Eestis hinnanguliselt kuni 850 000 hektarit puisniite ja puiskarjamaid [1] ning neid võis leida kogu Eestist. Murrang tuli 20. sajandi keskpaigas, kui põllumajandus muutus intensiivseks ja traditsiooniline maakasutus katkes. Selle tõttu võsastusid ja metsastusid suured puisniidualad. Enamjagu säilinud metsaheinamaadest asub Eesti lääneosas [3].
Väärtuslikke kooslusi on hoitud ja taastatud ka eri projektide toel. Üks neist on 2021. aasta lõpus alanud Euroopa Liidu LIFE-i programmi projekt PuisniiduLIFE, mille eesmärk on taastada Eestis ja Lätis kokku 700 hektarit puisniite (500 ha Eestis ja 200 ha Lätis), tagada nende hooldus ning parandada elupaiga ja liikide seisundit. Kokku on Eestis ja Lätis 33 projektiala, millest 25 asub Eestis: Saaremaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Rapla-, Tartu- ja Valgamaal. Lätis on kaheksa projektiala.
Projekti käigus on viimastel aastatel taastustöödega maastikupilti tagasi toodud 200 hektarit puisniite ja 75 hektarit veel taastatakse. Kogu Eestis hooldatakse praegu üle 1600 hektari puisniite, kuid nende osakaal jääb endiselt kaduvväikeseks võrreldes selle elupaigatüübi ajaloolise levikuga. Riiklik siht on 2027. aastaks hooldada puisniite 2000 hektaril [2].
Elurikkus
Puisniidud on elupaik sadadele taimeliikidele ning arvukatele loomadele, sh putukatele ja lindudele. Enim levinud taimede hulka kuuluvad madal mustjuur, kortslehed ja lubikas, aga ka mitut liii käpalised, nagu hall käpp, kahelehine käokeel, suur käopõll ja kaunis kuldking. Kevadel ja suvel meelitavad õied ligi kimalasi, mesilasi ja liblikaid. Lindudest võib kohata vainurästast, punarinda ja karmiinleevikest, õõnsustega puudel leiavad elupaiku kakulised, hämaruse saabudes lendavad niidu kohal nahkhiired. Suuremate loomade kohalolu reedavad metskitsede, põtrade ja metssigade jäljed.
Ehkki puisniitude ilu tuleb vast kõige paremini esile suvel, kui tähelepanu paeluvad õied ja mesimagus aroom ning tolmeldavate putukate lakkamatu sumin, on need kooslused kaunid igal aastaajal. Eriti kuulsad on Pärnumaa Laelatu ja Nedrema puisniit, neile pääseb kergesti ligi ja loodushuvilised peatuvad seal meelsasti, et pisut ringi jalutada.
Ent puisniidu olemust saab kogeda ka veel hiljuti kinni kasvanud ning värskelt taastatud niitudel.
Teabetahvlid tutvustavad kohalikke loodusväärtusi
Eesti puisniidud on piirkonniti väga eriilmelised, seetõttu on neid põnev avastada. Mõistmaks nende haruldaste ja kaitset väärivate koosluste erilisust, tasub neid uudistada nii mandril kui ka saartel.
Mitmekesisus tuleb eriti tugevalt esile näiteks Abruka puisniitudel, mis on kujunenud rannikumõjude ja kivise pinnase oludes. Koiva-Mustjõe puisniidud ja Alam-Pedja niidud on suuresti seotud jõgede üleujutustega, mis kujundavad taimkatet ja elupaikade vaheldusrikkust. Seevastu Kihnus paistavad puisniidud silma sellega, et seal ei valitse puurindes mitte tammed, vaid kased ja sanglepad. Omapärane on seegi, et niidud paiknevad sageli talude lähedal.
Nüüd on PuisniiduLIFE projekti käigus taastatud üheksale väga eripalgelisele puisniidule Hiiu-, Rapla-, Tartu-, Saare- ja Valgamaal on paigaldatud teabetahvlid. Nende asukoha leiab kaardirakendusest (tinyurl.com/yujmrb53). Lähiajal lisandub Pärnu maakonda veel kaks teabetahvlit: üks Kihnu saarele ja teine Lääneranna valda Jaagu-Matsi puisniidule.
Side inimesega
Puisniitude taastamise kõrval on tähtis parandada inimeste teadlikkust nende niitude väärtustest ja liigirikkusest ning pärandkultuurist. Kõnealused niidud pakuvad suurepäraseid võimalusi puhata, harrastada korilust, anda loodusharidust, teha loodusvaatlusi ja loovtöid.
Neid kooslusi saavad aidata taastada ja hoida talgutel osalejad. Need kohtumised aitavad luua isiklikku sidet loodusega ning mõista, miks neid niite on vaja kaitsta.
Viimasel neljal aastal oleme projekti käigus korraldanud asjatundlike juhendajate saatel hulga retki, mille keskmes on eri elustikurühmad, kohalik pärimus või hoopis mõne taastaja või maaomaniku isiklik kogemuslugu. Need aitavad puisniite kogeda vahetult. Tihti kõlavad retkedel ka osalejate endi meenutused kokkupuutest poollooduslike kooslustega. Nendega tutvuma minnes on tähtis meeles pidada, et puisniit on habras kooslus ning paljud niidud asuvad eramaal. Seetõttu tuleb järgida looduses liikumise head tava ja suhtuda ümbritsevasse austusega.
Ootame loodushuvilisi ka sel aastal osa saama puisniiduretkedest. Esimene on kavas suvistepühal, 24. mail Saaremaal; juhendab botaanik Sirje Azarov. Lisainfo ja registreerimine projekti kodulehel https://keskkonnaamet.ee/woodmeadowlife.
Kohtumiseni puisniidul!
- Kukk, Toomas; Kull, Kalevi 1997. Puisniidud [Wooded meadows]. – Estonia Maritima 2: 1–249.
- Pärandniitude tegevuskava. Keskkonnaamet, 2021.
- Sammul, Marek et al 2008. Wooded meadows of Estonia : conservation efforts for a traditional habitat. – Agricultural and Food Science 7: 413–429.
REET VAIKSALU (1980) on keskkonnaameti pärandniitude osakonna projektijuht.
