Mihklikuu Eesti Loodus vaatleb sõja mõju loodusele

Kuupäev:

Aleksei Lotman nendib, et igas suuremas sõjas kannatab nii inimene kui ka loodus.thumbnail of EL9_2022
Inga Tomson selgitab, kuidas Ukrainas rindejoone läheduses loomi päästetakse.
Merilin Kalmaru annab ülevaate, kui keskkonnahoidlik on Eesti katsevägi.
Taavi Pae ja Mait Sepp näitavad, millised militaarsed märgid on sõjad jätnud meie maastikele juba muinasajast alates.
Jaan Laas kirjutab, kuidas taanlased hakkasid Saaremaale rajama kivilinnust.
Meie seekordne intervjueeritav on Priit-Kalev Parts, haabjameister, talunik ja väikeettevõtja, kes räägib majanduskasvust, riigikaitsest ja inimkonna tulevikust.
Anname nõu, mismoodi ennetada kodus kahjurputukaid.
Matsalu filmifestivaliga seotud inimesed mõtisklevad, milline on hea loodusfilm.
Veel saab lugeda öökülmadest, mättaelanikest, Uusna põllumustritest, Lõuna-Eestis kasvavatest eksootilistest magnooliatest ja maapirnist.
Osta värske ajakiri SIIT

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

INTERVJUU | Andres Sutt: „Looduskaitse ei saa muidugi kunagi valmis, alati saab midagi paremini teha.“

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutiga vestelnud Rainer Kerge Õhtulehest...

LIHTNE KÜSIDA | Miks on liblika tiivad värvilised?

Liblikate tiibu katavad imetillukesed soomused. Need annavad erisuguste keemiliste...

Uus samblaliik Tartumaalt

Kestliku maakasutuse tippkeskuse uurimisalalt on leitud Eestile uus samblaliik.Taksonoomiakomisjon...

LIMATÜNNIK, looduskaitse sümbol seeneriigist

Tekst ja fotod: INDREK SELL Tänavuseks aasta seeneks on valitud...