RAJAKAAMERA LOOD | Pilte sinilillemetsa supelrannalt

Kuupäev:

① Sinilillemetsa ojal asuv lindude supluskoht. Fotol näeme kobraste kokku kuhjatud oksi, liivast ojapõhja ja kahte metskurvitsat

Rajakaameratega olen salvestanud pildilugusid lindude supluskohast Hinnomäe Sinilillemetsas, kus jälgisin lindude veeprotseduure 2026. aasta suvel maist augustini.

Tekst ja pildid: ARNE ADER

Tänavu kevadel märkasin Hinnomäe Sinilillemetsa lõkkekohas peatudes, et ümbruskonna linnud eelistavad suplemas käia üsna lühikesel ojalõigul, mis jääb vanast koprapaisust vahetult allavoolu. Selle koha eripära oli ojasängi kattev toomingaoks, mis tegi võimatuks röövlindude üllatusrünnakud ojas suplejatele.
Paigal oli veel teisigi häid omadusi: vesi oli siin madal, põhi liivane ning läheduses asus suur hunnik kobraste kokku tassitud puuoksi. Need sobisid suurepäraselt õrteks, kus enne vette minekut ümbrust uurida ja pärast suplust sulestikku kuivatada.
Otsustasin suve jooksul uurida, millised linnud selles supluskohas veeprotseduure naudivad. Kasutasin kahte rajakaamerat: ühe olin paigutanud oja keskele veepinna lähedale (vt ①) ja teise kõrgemale, supluskohta varjava toomingaoksa alla.

SUPELRANNAS KÄIJAD
Kõige sagedamini käisid ojas suplemas musträstad, laulurästad, punarinnad ja käblikud. Nende hulgas oli nii isas- kui ka emaslinde ning alates suvisest pööripäevast ka noorlinde.
Enim jäädvustasid kaamerad rästaid, sest nende suplemiskorrad kestsid kauem kui teiste liikide omad. Ükski supleja ei kasutanud vaadeldavat kohta siiski iga päev: küllap olid käigus ka teised sama laadi veesilmad ning vihmapäevadel võidi veeprotseduurid sootuks ära jätta.
Kolm tavapärast käijat olid supelrannas veel metsvint, must-kärbsenäpp ja väike-lehelind. Harvem jõudsid siia ümbruses pesitsevad tihased: rasvatihane, sinitihane ja salutihane.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Tsaariaja rüütelkondade mundritest “maapäeva frakini”

Tekst: AGUR BENNO Varasemate aegadega võrreldes on praegusaja Eestis näha...

James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed avastusrohked aastad

Tekst: KALJU ANNUK Kunstniku kujutlus James Webbi teleskoobist kosmoses. Suure...

Kas tumeaine kaob neutriinouttu?

Tekst: ANDI HEKTOR ja KRISTJAN KANNIKE Juba 1960. aastatel hakkasid...

Pikad haisvad adruvallid

Suhtumine randa uhutud adruvallidesse on aja jooksul muutunud. Jaan...