Rändelugu eestlaste geenides

Kuupäev:

2018. aasta esimeses Horisondis heidavad Tartu ülikooli genoomika instituudi Eesti biokeskuse teadlased Lehti Saag, Kristiina Tambets ja Mait Metspalu valgust küsimustele, milliste inimgruppide segunemise tulemusena on kujunenud tänaste eestlaste geneetiline taust. Selleks on biokeskuse teadlased uurinud ja kõrvutanud tänapäeva eestlaste DNA-d pärilikkusainega, mida on õnnestunud eraldada erinevatel aegadel Eesti aladele maetud inimeste luudest.

Nagu artiklist selgub, on tänaste eestlaste geneetilisse pärandisse jälgi jätnud mitu eri aegadel Eesti alale jõudnud rändelainet. Nii paistame kirdeeurooplastena esiteks silma sellega, et meis on säilinud muu Euroopaga võrreldes erakordselt palju küttide-korilaste geene (küttide-korilastega seostatav pärand hõlmab meie genoomidest ligemale veerandi). Veidi enam kui poolt meie genoomidest leitut saab aga seletada rändega, mis tõi meile nöörkeraamika kultuuri ja ühes sellega viiendiku jagu Euroopa varaste põlluharijate geenivariante.
Kui palju on meie genoomis aga seda, mis ühendab meid Lääne-Siberi ja Volga jõega piirnevate alade rahvastega, kellest paljud räägivad meie sugulaskeeli? Nagu selgub, pole seda just palju – vaid 5% jagu (soomlastel on samaväärset pärandit 8%, lätlastel ja leedulastel aga alla paari protsendi).
Omaette küsimus on seegi, kui hästi üldse kattuvad tänaste etnoste ja geneetiliste populatsioonide piirid – nagu uuringud näitavad, sarnanevad lõunaeestlased geneetiliselt märksa enam lätlaste ja läänevenelaste kui põhjaeestlastega. Ei saa me läbi Lätita….?

Loe lähemalt 2018. aasta esimese Horisondi artiklist „Kust me tuleme? Demograafiline ajalugu eestlaste geenides“.

DNA kaksikheeliksi fragment
DNA kaksikheeliksi fragment
Viide: WIKIMEDIA COMMONS

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.