on pildistatud siin toodud ajalooline foto Allikas: Maa- ja ruumiamet
Tekst: TAAVI PAE
Narva jõgi on omapärane mitmes mõttes. Ta on Eesti kõige suurema vooluhulgaga jõgi, mis pangalt laskudes on kujundanud Kreenholmi saare ida- ja lääneküljel Euroopa suurimaid joaastanguid. Jugade vaatemängu saame siiski nautida vaid lühikest aega olenevalt Venemaa suvast. Loodusgeograafia poolest on huvitav Narva jõe saarerohkus.
Teiste Eesti jõgedega võrreldes on Narva jõgi sedavõrd suur, et siin saab veest välja ulatuvaid maaribasid tõepoolest nimetada saarteks. Kokku võib jões ja Narva veehoidlas lugeda sadakond eri mõõduga saart. Nii mõnigi neist on ajutine ja seotud veetaseme muutustega jões. Leidub ka saarenimelisi objekte, mis pole rangelt mõttes saared, st ümbritsetud veega. Nõnda näeme Narva jõe ülemjooksul Vasikasaart ja Vasknarva saart, mis on ühendatud maismaaga.
Põhikaardilt leiame jõe Eesti poolelt mitu saart ja saarerühma, mida on peetud seevõrra oluliseks, et neile on antud nimi. Jõe lähtest kuni Kreenholmini loendatuna on need Permisküla, Kuningaküla Suur ja Väikesaar, Šavnik, Raudsaar, Melina, Kapsasaar, Kasesaar, Vasikasaar, Vääska saared, Põhja- ja Lõuna-Svariksaar ja Kuningasaar. Mitu saart on paisutamisel jäänud Narva veehoidla põhja, nende kohta on teada küll toponüümid, kuid praegusel ajal me neid ei näe. Ühtlasi on Narva veehoidlale iseloomulikud ujuvad saared, mis tekivad turbaalade üleujutamise tõttu.