Tekst: TIIT HENNOSTE
Mis on meri ja mis on mets? Kuidas mõista metsa, kui oled kasvanud mere ääres? Kas loodu on loodus? Mälestusi sellest, kuidas meri määrab elu ja mälu.
Pihutäis liike Ma olen pärit Pärnust. Sündinud Pärnu ülejõe äärelinna Uus-Sauga tänavale. Sinna oli sündinud ka minu isa, tema vennad ja õed. Uus-Sauga ümbrus oli 1950. aastate teisel poolel pigem poolküla. Seal oli mõnes peres veel lehm ja kohti nimetati nagu talusid (meile toodi piima Raavikult). Tänav ise oli pikk ja sirge ning viis välja sõjaväelennuväljani. Majade ja lennuvälja vahel olid põllud (ka meie põllusiil) ja kraavid, mille servades kasvasid kullerkupud. Palju kullerkuppe! Kõnniteed olid mullast ja majade servas kasvas rohi, millest jäi ninamällu varakevade lõhn, mis tuli majade päikesepoolsesse äärde.
Kui ma sain kuueseks, siis kolisime kesklinna Akadeemia tänavale, Pärnu ajalooga tihkelt täidetud paika. Seal oli kunagi asunud ordulinnus ja Academia Gustavo-Carolina. Ja enne sõda oli see olnud Elevandi tänav (maailmasõjaeelne Elevandi ait, kuulsad rannaelevandid ja praegused rannapargi rohelised elevandid). Maja oli ja on otse valli serval ja vall, tollal poolmetsistunud park, oli meie mängumaa. Muuseas, me sõime kõike, mis vallil kasvas ja meie arust süüa sündis. Hapuoblikad, kivikad ja jahukad (ei teagi, mis nende puude nimetus on), sireliõied ja eriti maitsvad barbarissi hapukad lehed.
Millalgi viiendas-seitsmendas klassis käisin ma noorte loodussõprade majas (või oli see veel naturalistide jaam). Maja asus praegusel Paul Kerese tänaval ja seal olid loodussõpradele mõned toad, kus olid akvaariumid, terraarium, kapid raamatutega jne. Seal olid meie teooriaõppetunnid.