Räätsadega soos: hea tava lisab tegevusele väärtust

Kuupäev:

Tekst: KADRI ERIT, MARIKA KOSE

Üks sooturismi osa on räätsamatkad. Jalanõu alla kinnitatavate räätsadega on rabapinnasel mugavam liikuda ning pääseb sinna, kuhu muidu kõndides ei saa minna. Ent räätsaretkedel võivad olla ka omad ohud looduskeskkonnale. Nende kahjude ennetuseks on koostatud räätsamatkade hea tava.

Sood on ajalooliselt olnud Eesti inimestele tähtsad marjamaad: tavapäraselt käidi suviti murakal ja sügiseti jõhvikal. Praegusajal ei ole enam otsest vajadust marju varuda, marjakorjamine on paljudele pigem puhkus või rekreatiivne tegevus, kus saagist olulisem on viibida värskes õhus ja nautida looduse ilu.

Üha kõrgemalt on hakatud hindama ajaveetmismooduseid, mis toovad argiellu vaheldust. On hea nentida, et Eestis on rajatud hulk rabamatkaradu laudteede ja vaatetornidega. Nendest on saanud armastatud paigad, kus aktiivselt aega veeta. Ühtlasi on tulnud juurde matkakorraldajaid, kes pakuvad huvilistele mitmesuguseid tegevusi, mis lubavad soomaastikega põhjalikumalt tutvuda ja seiklusi kogeda. Rabades korraldatakse õppeprogramme, jalgsimatku ja aerulauamatku; rabalaukas ujutakse, talvel uisutatakse. Kõige levinumad on aga räätsamatkad.

Eestis on aegade vältel kasutatud räätsasid abivahendina, millega sai soodes liikuda aasta ringi. Vanasti vooliti neid (võre)taldu laudadest või punuti vitstest. Räätsadega saab kõnnipinna muuta laiemaks ega vaju läbi pinnase, nõnda on pehmel või märjal alal hõlpsam liikuda. Räätsasid on pandud jala otsa isegi hobustele. Mitmel pool on neid kutsutud padinateks.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Mulluse Enigma 6. vooru võitja on Aivar Kauge

Kuuenda vooru puhul oli ülesandesse ära peidetud nn pitsateoreem...

EESTI LOODUSE ARHIIVIST | MARI MOORA: vaid kümnendik maailma taimeliikidest saab seenjuureta hakkama

Intervjuu Tartu ülikooli koosluse ökoloogia professori Mari Mooraga ilmus...

Parimad pärandniitude majandajad on selgunud

Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid 28. jaanuaril silmapaistvamaid...

SADA RIDA EESTI LOODUSEST | MERI JA LOODUS

Tekst: TIIT HENNOSTE Mis on meri ja mis on mets?...