Sebrakala kaitseb järeltulijaid päikese eest

Kuupäev:

Sebrakalad Iisraelis Weizmanni instituudis. Sebrakala kasutatakse arengubioloogias mudelorganismina, kuna liik areneb kiiresti ja teda on kerge kasvatada Foto: Deror_avi / Wikimedia Commons

Ultraviolettkiirgus teeb rakkudele kahju, aga elusolenditel on välja kujunenud hulk viise, kuidas end kaitsta. Selgroogsete nahale pakub kaitset pigment melaniin. USA Utah’ ülikooli bioloogid on avastanud, et kalade marjaterades leiduv aine gadusool kaitseb kalamaime juba nende elu alguses kahjuliku kiirguse eest. Gadusooli avastasid biokeemikud ligi 40 aastat tagasi ja mõnda aega arvati, et kala saab seda toidust või oma kehal elavatelt mikroobidelt. 2015. aastal tehti kindlaks, et sebrakala DNAs on gadusooli sünteesi kontrollivad geenid, seega suudab ta ise seda ainet sünteesida. Päikesekaitset pakutakse ka oma järeltulijatele.

New Scientist / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

RAJAKAAMERA LOOD | Nugise-emand käis saagijahil

Sedapuhku vahendan rajakaamerasilma kaudu emanugise tegemisi. Täpsemalt saame aimu,...

Võnnu kihelkond – suur ja mitmekesine

Võib liialduseta öelda, et enamjagu eestlasi on käinud Võnnu...

Kuidas kohanevad üraskid muutuva kliimaga?

Kuuse-kooreürask on laialt tuntud kahjur, kelle mõjust kuusikutele on...

Sada rida Eesti loodusest | Loodus, ühendatud väljade võrgustik

Loodust näeme küllaltki sarnaselt, aga tajume selles toimuvat eri...