Ajakiri Eesti Loodus on aastakümneid hoidnud tähelepanu all nii Eesti loodusteadust kui ka meie loodusfotograafiat: ajakirja kaant ja artikleid illustreerivad eelkõige Eesti looduspiltnike fotod....
Tekst ja fotod: HENDRIK RELVE
Möödunud aastal ilmus Eesti Looduses intrigeeriv lühiartikkel, kus Märt ja Ülo Väli küsisid, kas Eesti kõrgeim kadakas kasvab Alam-Pedjal ....
Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Kolme väike-konnakotkast korraga näeb meil siiski harva, sel juhul võib
läheduses olla linde peibutav loomakorjus. Talvitusaladel on väike-konnakotkad rohkem...
Tekst: MARJU KÕIVUPUU
Saare valimine aasta puuks Eesti raamatu 500 aasta juubelil on õnnestunud valik. Arvatavasti teavad päris paljud mõistatust „Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks...
Troopika vihmametsades elab tohutul hulgal seni avastamata liike. Elusorganismid võivad jääda teadusele tundmatuks ainuüksi seepärast, et inimene ei käi nende elupaigas. Üks selline piirkond...
Kaitseme poollooduslikke kooslusi ja liike, aga miks need kaitsest hoolimata kaduma kipuvad? Kas midagi oleks võimalik teistmoodi teha?
Tekst: TOOMAS KUKK
Tänavu suvel olin üle hulga...
2025. aasta lind on kormoran. Kirjutasime temast põhjalikumalt Eesti Looduse 1/2025 numbris: "Kormoran - tõrjutud, kuid oma" ning teabegraafiline ülevaade linnu iseärasustest. Juttu tuli...
Liblikahuviline Lea Palmiste pildistas 9. augustil Pääskülas rabas suur-kärbtiiba, kelle viimane kindel Eestist teadaolev leid pärines siiani 1959. aastast.
Lea Palmiste on liblikaid pildistanud üle kümne aasta,...
