Kolm Eesti kõrgeimat kadakat

Kuupäev:

Reinu ehk Lasva kadakas pole küll Eesti kõrgeim, ent puu paistab silma ilusa kahara võraga

Tekst ja fotod: HENDRIK RELVE

Möödunud aastal ilmus Eesti Looduses  intrigeeriv lühiartikkel, kus Märt ja Ülo Väli küsisid, kas Eesti kõrgeim kadakas kasvab Alam-Pedjal [1]. See ärgitas kadakate kõrgustega  veidi põhjalikult tegelema.

Vaatasin kõigepealt üle seni avaldatud andmed Eesti kõrgeimate kadakate kohta ning tänavu käisin laserkõrgusmõõturiga Nikon Forestry Pro rekordikandidaate üle mõõtmas.

KÜMMEKOND KÕRGEIMAT KADAKAT

Käisin Eesti eri nurkades mõõtmas umbes kümmet kadakat. Kuid neist väga vähestel ulatus latv üle 12 meetri. Kahjuks langes esikolmiku kandidaatide seast välja ka Uusküla kadakas Lääne-Virumaal. 2001. aastal olin saanud ta kõrguseks 13 meetrit, tollal kuulus see puu Eesti kõrgeimate kadakate hulka. Nüüd ilmnes, et vahepealse ajaga oli puu võra enamjaolt täielikult kuivanud ning rohelise osa kõrgus ainult 7,4 meetrit.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Eesti Looduse vestlusõhtud: 14. oktoobril karude ruumikasutus

Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad kolmapäeval,...

AASTA PUU | Haava leht ja naise keel ei seisa kunagi paigal … Haab rahvapärimuses

Värisevate lehtedega haavast on loodud rohkesti mütoloogilise sisuga regilaule, seletusmuistendeid ning kristlikke legende, keskne motiiv on puu ja inimese hirm või süütunne.

KOHANIMI | Varane Vargamäe

Aegade vältel on tosin kirjandusteadlast otsinud ja kirjeldanud A. H. Tammsaare teoste protomaastikke ja -tegelasi.

Karude ruumikasutus Eestis: miks vajame korralikke uuringuid?

Skandinaavias on pruunkarude liikumist GPS-i ja raadiokaeluste abil uuritud juba ligi nelikümmend aastat, kuid Eestis teame karude ruumikasutusest üllatavalt vähe.