Uudistaja 19.09.18

Uudistaja 19. september 2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Sügisene Horisont: Eesti piirjoonte kujunemine, paesse peidetud kliimamuutuste jäljed ja tähevoolud

Eesti 100 laineil seilava Horisondi septembri-oktoobrinumbri kaaneloost selgub, kuidas on kujunenud meie euromüntide tagaküljele vermitud Eesti rannajoon. Geoloog Alar Rosentau artikkel annab vastuse ka küsimustele, millal kerkisid merest meie saared ja kuivõrd hästi on meie rannakontuuris aastatuhandete vältel toimunud muutused märgatavad praeguses Eesti pinnamoes. Geograaf Taavi Pae on võtnud vaatluse alla Eesti ida- ja lõunapiiri kujunemise.
Paevana Rein Einasto kirjeldab omakorda seda, millises kliimamuutuste virvarris on kujunenud meie rahvuskivi paekivi. Selgub, et tänini hinnatud ehitusmaterjal tekkis kuuekümne miljoni aasta jooksul, kui nüüdse Eesti aladega Baltika ürgmanner triivis lõunapooluse lähedalt troopikasse.
Helen Rohtmets-Aasa on usutlenud Eesti kunstiakadeemia rektorit arhitektuuriloolast Mart Kalmu. Hiljuti uude hoonesse kolinud akadeemia juht ütleb, et üks kunsti olulisemaid missioone on muuta maailm paremaks.
Samamoodi kui Eesti Vabariik tähistab ka Tallinna tehnikaülikool tänavu 100. aastapäeva. Horisont läks seetõttu külla ülikooli materjaliteadlastele, et uurida lähemalt, milliseid uusi tehnoloogiaid ja materjale nad arendavad, et päikesepatareisid saaks toota senisest keskkonnahoidlikumalt ja ka odavamalt.
„Tähevoolud – meie Linnutee tormilise mineviku tunnistajad“ on kosmoselugude sarja järjekordne artikkel, kus Tartu observatooriumi vanemteadur Peeter Tenjes selgitab, millele viitavad kosmilised tähevoolud. Uute teadmiste valguses on meie kodugalaktika nähtav struktuur kujunenud suuremate ja väiksemate kokkupõrgete jadana: mitmesaja kuni tuhande kääbusgalaktika põrkumisel ja ühinemisel.
Uues ajakirjanumbris saab mikroskoobi all näha keeliklooma Fritillaria borealis; minister Janek Mäggi on jaganud oma mõtteid teadusest; juttu on ka sõnadest „rubla“ ja „kopikas“, kirvega sõna kallale tikkumisest, ilma ja loomade vahelistest seostest, difteeria vastu võitlemisest, eestlastest Aafrikas, rakkude värvimisest ja Ruhnu kirikuõpetaja Harri Reinu sinimustvalgest värsipõimikust. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb objekte pentamino-kujunditeks jagada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID
Gorizontõ Estonii septembri lõpuni soodushinnaga!
Septembri lõpuni saab Eesti juubeliaastale pühendatud venekeelset kogumikku Gorizontõ Estonii osta soodushinnaga.
Kogumik tutvustab Eesti looduse väärtusi ja omapära siinsele venekeelsele kogukonnale, vene keelt valdavatele väliskülalistele jt. Kogumik on soodushinnaga 3.50 (koos postikuluga) müügil meie e-poes: www.loodusajakiri.ee/pood
„Loodusajakirja“ saated Kukus
Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt (foto: Terje Lepp / Wikimedia Commons)
13. septembril rääkis Tartu ülikooli vanemteadur Lauri Saks ogalikust ja tema sugulastest luukaritsast ning raudkiisast. Saatest sai teada, mitu ogalikku ujub Liivi lahe ühes ruutmiilis; kuidas on ogalikku kasutatud ja miks on see pisike liik kalateadlaste lemmik.
20. septembril on saates Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt, kes räägib ajakirja sügisnumbrist.
„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehe kaudu.
Loodusajakiri on valinud Vereta Jahil oma lemmikud
„Pea haab“ (foto: Karl Tammiste)
Fotovõistlus Vereta Jaht peeti tänavu Pärnumaal ja saakloom oli aasta loom ilves. See liik jäi fotograafidel küll nägemata. Võistluse meistriks tuli hoopis metstildrit pildistanud Indrek Ilomets.
Horisondi auhinna on võitnud Argo Argeli ülesvõte „Jänes õhtuvalguses“ ja Eesti Looduse auhinna Karl Tammiste kosklafoto. Ajakirja Eesti Mets auhinna on pälvinud Olavi Hiiemäe metskitsepilt.
„Hommikuses udus“ (foto: Olavi Hiiemäe)

Näitust Vereta Jahi parimatest piltidest saab RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) vaadata kuni 23. oktoobrini. Galeriid saab vaadata siit.

„Jänes õhtuvalguses“ (foto: Argo Argel)
RMK/Uudistaja
EESTI UUDISED
Eestisse on jõudnud uus kiililiik
Paju-lõunakõrsik (foto: Mati Martin)
Tänavu 2. augustil lisandus Eesti kiilide nimestikku uus liik – paju-lõunakõrsik (Chalcolestes viridis). Tartu ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin püüdis kiili Karula lähedalt kobraste ülespaisutatud veekogu kaldalt.
Varem on paju-lõunakõrsikut kohatud Põhja-Lätis. „Seda kiili on käidud juba mitu aastat otsimas, aga seni tulutult,“ rääkis kiili püüdnud Mati Martin. „Lätis on liiki püütud mitmest paigast ja levik põhja poole oli vaid aja küsimus. Kindlasti aitas sellele kaasa ka harva esinev soe suvi, mis sel aastal Eestis oli.“
Paju-lõunakõrsiku munemiskäitumine erineb teiste kiililiikide omast. Kiilid munevad oma munad vette, veetaimede kudedesse või niiskesse samblasse, kuid selle liigi emane paigutab oma munad veekogu kaldal kasvavate pajude okstesse, mis ulatuvad vee kohale. Munast kooruvad vastsed kukuvad nii otse vette. Kuna kiili tegevus jätab pajuokstele jälje, saab seda liiki kindlaks teha ka kahjustuste järgi pajuokstel.
„Kas Kesk- ja Lõuna-Euroopas üsna levinud liigi Eestisse jõudmisel on seos kliimamuutusega või on mängus muud põhjused, on raske öelda. Mõnikord juhtub, et lõuna pool – meie lähinaabruses Lätis ja Leedus – levinud haruldane liik muutub seal üha tavalisemaks ja jõuab lõpuks ka meile. Loodan, et paju-lõunakõrsikuga läheb samaviisi kui mõnede teiste, meile hiljuti jõudnud ja meie alale püsima jäänud liikidega,“ lisas Martin.
Eelmine Eesti fauna nimestikku lisandunud kiililiik lõunakõrsik (Lestes barbarus) püüti mullu sügisel Kablist, kuid sel aastal ei ole õnnestunud seda liiki uuesti tabada. Koos viimati leitud liigiga on nüüd Eestis 61 liiki kiile.
TÜ loodusmuuseum / ERR Novaator / Uudistaja
ELFi uus koduleht harib metsaomanikke
Uus veebileht on mõeldud metsaomanikele (allikas: Eestimaa looduse fond)
Eestimaa looduse fond (ELF) on avanud loodushoidlikule metsandusele ja metsaväärtustele pühendatud kodulehe www.metsaomanikule.ee.
Kodulehe eesmärk on aidata metsaomanikel läbi mõelda, kuidas korraldada oma metsade kasutust loodust arvestavalt. Näiteks leiab infot mitmesuguste majandamisvõtete kohta, praktilisi nõuandeid, mille järgi planeerida metsatöid, ning ülevaate loodusväärtustest, millele metsaomanikud võiksid metsas tegutsedes tähelepanu pöörata. Kogemuste ja praktilise teabe vahetamiseks kutsutakse huvilisi-omanikke üles liituma metsaomanike võrgustikuga.
Ühtlasi uurib ELF tänavu alguse saanud projekti raames Tartu ülikooli teadlaste abiga loodussäästlikke metsamajandamise võtteid Eestis. Selleks puhuks on üles otsitud metsaomanikud, kes majandavad juba praegu oma metsa püsimetsandusvõtetega. Samuti korraldatakse metsaomanikele õppepäevi, kus tutvustatakse loodushoidlikku metsandust ja metsa väärtusi, ning rajatakse Eestisse esimene püsimetsanduse näidismets.
Loodussäästlikud metsandusvõtted, nagu püsimetsandus, võimaldavad metsa majandada niimoodi, et jääks piisavalt ruumi elustikule ja samal ajal pakuks see inimestele tööd, sissetulekut ja eneseteostusvõimalust. Püsimetsanduse puhul raiutakse metsa valikraietega lühikeste ajavahemike tagant, tekitatakse häile ning soodustatakse nõnda looduslikku järelkasvu. Samal ajal saavad metsas edasi elutseda kõik sellele omased liigid.
Eestimaa looduse fond / Uudistaja
Mikroobide päeval avanes silmale nähtamatu maailm
Bakterikolooniad söötmetassil (foto: Triinu Visnapuu)
Eesti mikrobioloogide ühendus tähistas 17. septembril Tartu ülikoolis ülemaailmset mikroobide päeva, kus tutvustati populaarteaduslikus võtmes mikroobide elurikkust, nende suurt rolli looduses ja mõju inimese tervisele ning mikroorganismide kasutamist tööstuslikes ja biotehnoloogilistes rakendustes.
Kavas olid noorteadlaste ettekanded ja töötoad, kus sai ise luua bakterite abil kunstiteose, panna kokku oma kaasaskantava mikroskoobi ja kasutada seda mikroobide vaatlemiseks, uurida, mismoodi toimivad helendavad bakterid anduritena ja kuidas baktereid pärilikkusaine järgi ära tunda.
TÜ/Uudistaja
Alanud on sookureloendus
Sookurg (foto: Tauri Pärna / Wikimedia Commons)
Sookureränne on juba alanud. Saatjaga lindude Aivari, Hauka 3 ja Uko asukohta saab igaüks vaadata rändekaardilt.
Kõik looduses liikujad saavad anda oma panuse sookureseiresse. Seireloendus kestab tänavu 17.–30. septembrini, kesksed loenduspäevad on 22. ja 23. september. Sookureuurijad ootavad siiski ka neid vaatlusi, mida ei tehta ametlikul seireajal. Tähtsamatel püsiseirealadel loendavad linde ornitoloogid, kuid lisaandmed aitavad sookurgede sügisest arvukust ja levikut võimalikult täpselt teada saada.
Kui teile on teada mõni sookurgede sügiskogum ja selle ööbimispaik, siis tuleks loendada sinna saabuvaid kurgi. Sobivaim aeg on õhtul (enne päikeseloojangut või kohe pärast seda). Samuti võib loendust teha enne päikesetõusu või kohe pärast seda või hoopis lugeda üle päeval toituvad linnud.
Andmed saab laadida eElurikkuse andmebaasi või saata sookurgede riikliku seire koordineerijale Aivar Leitole (aivar.leito@emu.ee).
Maaülikool/Uudistaja
VÄLISMAALT
Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kellakeeramine lõpetada
Euroliidu liikmesriigid saavad otsustada, kas nad elavad suve- või talveajas (allikas: Pixabay)
Euroopa Komisjon teatas, et teeb ettepaneku lõpetada 2019. aastal kellakeeramine. Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kinnitusel peaksid liikmesriigid ise otsustama, kas nad elavad suve- või talveajas.
Sujuva ülemineku tagamiseks peab iga liikmesriik 2019. aasta aprilliks teada andma, kas ta soovib alaliselt olla suve- või talveajas. Kohustuslikus korras minnakse suveajale viimast korda üle pühapäeval, 31. märtsil 2019. Pärast seda on nendel liikmesriikidel, kes soovivad alaliselt jääda talveaega, võimalus keerata kella viimast korda pühapäeval, 27. oktoobril 2019. Alates sellest kuupäevast kella enam ei keerata.
Samuti soovitakse tagada, et naaberriigid kooskõlastavad omavahel kõik muudatused, et oleks tagatud siseturu korralik toimimine ja välditaks võimalikku killustumist, kui mõni liikmesriik soovib kellakeeramist jätkata, samal ajal kui teised selle lõpetavad.
Ettepanekut arutavad edasi Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu.
EuropeDirect/Uudistaja
Kontaktläätsed reostavad ookeane, Läänemeri ägab konide käes
Tallinn reostab Läänemerd suitsukonidega (allikas: Pixabay)
Kontaktläätsed muudavad nägemisprobleemidega inimeste elu võrratult mugavaks. Paraku on nende kasutusiga üsna lühike, näiteks ühepäevaläätsed tuleb suisa igal õhtul minema visata. Ameerika keemiaseltsi konverentsil esitletud uuringu kinnitusel tekitab see arvestatava hulga plastprügi.
USA Arizona osariigi ülikooli teadlased uurisid kontaktläätsi kui mikroplastiallikat isiklikust huvist. Üks uuringu autoritest Rolf Halden kinnitas, et ta on prille või läätsi kandnud suure osa oma elust ning seetõttu tahtis ta teada, mis juhtub kasutatud kontaktläätsedega. Paraku on seda käsitlevaid uuringuid väga vähe. Sestap korraldasid teadlased USA kontaktläätsekandjate seas küsitluse, millest selgus, et kuni 20 protsenti neist viskab kasutatud läätsed tualetti või uhab need kraanikausist alla. Nii võib veekogudesse jõuda arvestatav hulk kasutatud läätsi.
Tallinna tehnikaülikooli veekvaliteedi ja -kaitse professori Enn Loigu sõnul on kontaktläätsed üldise plastireostuse kontekstis oluline probleem. „Võin öelda seda, et kontaktläätsed on populaarsed. Kuid midagi ei kesta igavesti ja lõpuks jõuavad need reovette, sest need visatakse lihtsalt tualetipotti või valamusse. Reoveepuhastuse protsessis plast ei lagune, bakterid ei tule sellega toime ja plastiosakesed kuhjuvad reoveesettesse või jõuavad heitveega jõgedesse, järvedesse või merre. Ma ei tea, et Euroopas oleks tehtud praktilisi uuringuid, küll aga USA-s ja Austraalias. USA andmeil on plastikogused ülisuured ja probleem tõsine. Probleemiks on just mikroplast, väga väikesed terakesed ja osakesed suurusega kuni 5 millimeetrit, mida kalad peavad toiduks.“
Stockholmi keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskuses on lõppemas rahvusvaheline projekt „Plastijäätmete teekond Läänemerre“. Selle käigus on kogutud teavet tekkiva plastprügi koguste kohta. Samuti on töötatud välja metodoloogia, mille põhjal saab määrata kindlaks mereprügi päritolu, allikate ja merre sattumise teekond ja teha seiret. SEI vanemekspert Harri Moora kinnitas, et ka Eestis visatakse kontaktläätsed tihti WC-potti või kanalisatsiooni. Tema sõnul on läätsed meie vetes siiski suhteliselt väike mikroprügiallikas. Suurem mure on sigaretikonid, mis näiteks hõlmavad ligi poole Tallinnast Läänemerre jõudvast prügist.

EurekAlert/TTÜ/SEI/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Täna algab Matsalu loodusfilmide festival
Joosep Matjus ja Atte Henriksson räägivad fotoprogrammis loodusfilmi
„Tuulte tahutud maa“ tegemisest (allikas: MAFF)
Matsalu võõrustab juba 16. korda loodusfilmifestivali, mis tänavu kestab 19.–23. septembrini.
Festivalil linastub kogu maailmast ligi sada uut loodusfilmi, millest kolmandik osaleb rahvusvahelises võistlusprogrammis. Filmid võistlevad kahes kategoorias: „Loodus“ ning „Inimene ja loodus“. Festivali ajal saab osaleda ka kontsertidel ning fotoprogrammi üritustel räägitakse looduse pildistamisest.
Festivalisaginast saab osa peamiselt Lihulas, kuid filme saab vaadata ka Pärnus, Haapsalus, Tallinna loomaaias ja Pürksi kultuurimajas. Laupäeval sõidutab Tallinnast festivalile Looduse Omnibuss.
Vaata kava http://www.matsalufilm.ee.
MAFF/Uudistaja
Nädalavahetusel korraldatakse Ökomäss
Ökomäss inspireerib looma terviklikku ning tervislikku kodu (allikas: Ökomäss)
21.–22. septembril peetakse kaheksas ökofestival Ökomäss. Tänavune teema on „Ehitus ja ehedus“. Festival äratab nädalavahetuseks ellu Kalamajas aastaid tühjana seisnud maneeži-kirikuhoone, kus peetakse seminare säästvast renoveerimisest ja muinsuskaitsest; kavas on ka tasuta töötoad ja omanäoline kultuuriprogramm. Festivali avab rahvusvaheline seminar, mis keskendub keskkonnahoidlikule ehitusele ja kultuuripärandi hoidmisele.
Vaata kava https://ecomess.eu/.
Ökomäss/Uudistaja
Polaarklubi tähistab Bellingshauseni sünniaastapäeva
Fabian Gottlieb von Bellingshausen (allikas: Wikimedia Commons)
Polaarklubi kutsub 24. septembril kell 18 Tallinna Lennusadamasse, kus tähistatakse kuulsa meresõitja, tsaarilaevastiku admirali ja Antarktise esmauurija Fabian Gottlieb von Bellingshauseni (20.09.1778–25.01.1852) 240. sünniaastapäeva.
Foorumil esineb Dresdeni tehnikaülikooli professor Reinhard Dietrich, kes räägib polaaralade mannerjää mõjust Läänemere veetasemele. Dietrich on Antarktikas osalenud ekspeditsioonidel koos eesti teadlastega ning töötanud ka mõnel Bellingshauseni avastatud saarel.
Ettekanne on inglise keeles. Foorumit juhatab Polaarklubi sekretär Katrin Savomägi. Osaleda saab tasuta.
Polaarklubi/Uudistaja
Teadlaste öö festival tulekul
Tartus toimub traditsiooniline robotite lahing (allikas: AHHAA)
27.–29. septembril tuleb juba 13. korda teadlaste öö festival, mille peakorraldaja on teaduskeskus AHHAA. 24 paigas üle Eesti saab võtta osa teaduskohvikutest, kinoseanssidest, laboriekskursioonidest, aruteludest ja töötubadest.
Tänavuse festivali teema on Eesti teadus- ja kultuuripärand viimasel sajandil. Teadlaste öö räägib teadusest kui kultuurikeskkonna arendajast ja vastupidi. Peale selle pöörab festival tähelepanu Eesti värvikale ajaloole, mis on seotud meie keskkonna ja selle hoidmisega.
Vaata festivali kava ja vali välja endale meelepärane üritus.
Teaduskeskus AHHAA / Uudistaja