Uudistaja 03.10.2018

Uudistaja 3. oktoober 2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Metsa sügisnumbri kaanestaar on nugis

Seekordses väljaandes on vaatluse all metsanduse arengukava: nii see, mille järgi peaks praegu käima „elu“ metsas, kui ka see, mille koostamist ette valmistatakse.
Kas praegu kehtiva arengukava eesmärgid on saavutatud või mitte? Arutlevad nii metsamajandajad, looduskaitsjad kui ka ametnikud. Etteruttavalt võib öelda, et päris ühel nõul nad ei ole. Igaüks neist ütleb, mida võiks uue arengukavaga paremini teha. Uuest arengukavast tuleb juttu eelkõige selle nurga alt, mida üldse on praegu uue arengukava nimel korda saadetud. Käsitleme ka seda, mida arvab rahvas ja mismoodi tuleks lahendada metsanduse probleeme.
Ühtlasi on kõne all Eesti puidueksport, eelkõige puitmajaehitus. Tutvustame Maarjamaal välja töötatud metsandustarkvara, arutleme metsade prügistamise teemal, käime külas selle aasta parimal metsamajandajal Lauri Salumäel ning selgitame, mida tähendab mõiste „kultuuriobjekt”.
Loodusfotograaf Karl Adami tutvustab meie metsade kahte suurt tumedat lindu – ronka ja mänsakut, loodusemees Vahur Sepp aga pajatab nugisest, kes võib osutuda ülimalt osavaks murdjaks ja toiduvarujaks. Ajaloorubriigis anname põhjaliku ülevaate Kehra tselluloositehase rajamisest.
Eesti Mets on nii paber- kui ka digikujul müügil meie e-poes: www.loodusajakiri.ee/pood.

Eesti Looduse oktoobrinumber valgustab geenide ja käitumise seoseid

Peatselt Tartu ülikoolis loomaökoloogia doktoritööd kaitsev Killu Timm kirjutab Eesti Looduse oktoobrinumbri kaaneloos, et praeguste hinnangute järgi on geenide osatähtsus käitumise kujunemisel kuni 50%. Teise poole hõlmab keskkonna ja varasema kogemuse mõju.
Dendroloogide Heino Kasesalu ja Urmas Rohu kodumaises reisikirjas on vaatluse all pehme kliimaga Ruhnu saar, kus kasvab palju põnevaid võõrpuuliike, näiteks saab seal näha üle nelja meetri kõrgust mammutipuud.
Eesti Loodus on seekord esitanud küsimuse maateaduste olümpiaadi kohta, vastab geoloog Sigrid Hade. Linnuteadlane Ülo Väli on loorkulliliike tutvustades jõudnud roo-loorkullini. Mart Niklus räägib oma liblikahuvist ja põnevamatest leidudest. „Sada rida Eesti loodusest“ on pannud kirja Kaido Kama. Fotograaf Karl Tammiste kirjeldab Vereta Jahil Eesti Looduse toimetuse auhinna saanud meeleoluka kosklapildi saamise lugu. Teaduskirjanik Tiit Kändler mõtiskleb jätkusuutliku hingedekuu üle ja Juhani Püttsepp viib lugeja öisesse Luke mõisaparki.
Toomas Kukk on vestelnud bioloogist talupidaja Heikki Luhamaaga, kes tõdeb, et elu maal on võimalik, kuid teistsugune kui linnas. Matkamees Timo Palo annab näpunäiteid, kuidas valida matkamadratsit. Hendrik Relve tutvustab Tansaania looduse pärleid. Oktoobrinumbrist saab lugeda ka Jänijõe uhtlammimetsast, vasest, röövlutikatest, vöötkakkudest ja albinootilisest ahvenast.
Eesti Loodus on nii paber- kui ka digikujul müügil meie e-poes: www.loodusajakiri.ee/pood.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Vikipeedia ja Eesti Loodus koguvad taas looduspilte

Meriskid Lääne-Eesti rannikul. Ka see pilt on lisandunud Vikipeediasse    kogumisaktsiooni ajal (foto: Kristian Pikner / Wikimedia Commons)

HELP9 ehk head Eesti looduse pildid on üheksas eestikeelse Vikipeedia pildikogumisaktsioon, mis kestab 1.–31. oktoobrini 2018. See toimub koostöös ajakirjaga Eesti Loodus.
HELP9 eesmärk on juurde saada häid pilte, millel on jäädvustatud Eesti loodust. Kes ei jõua aktsioonist osa võtta, pidagu meeles, et väärt fotosid Eesti loodusest ootab Vikipeedia alati. Kõige suuremat huvi pakuvad fotod, mida saab teha ainult Eestis: meie oma järved, rabad, kaitsealad, väikesaared. Fotodega illustreeritakse Vikipeedia artikleid. Ühtlasi võib neid näha ajakirja Eesti Loodus veergudel ja Vikipeedia avalehel nädala piltidena.
Osalejatel tuleb end Vikipeedia kasutajaks registreerida, laadida pildid üles Wikimedia Commonsisse ja lisada teave fotode kohta. Põhjalikum osalemisõpetus on üleval siin.
Vikipeedia tuletab meelde, et oktoobris peetakse ka Eesti-teemaline artiklivõistlus.

„Loodusajakirja“ saated Kukus

Septembri viimases saates oli juttu ka rongast  (foto: Russ / Wikimedia Commons)

27. septembri saates tutvustas Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron ajakirja sügisnumbrit. Kõne all oli metsanduse arengukava, tehasemajade tootmine ja eksport, metsa prügistamine, ronk, mänsak ja nugis.
4. oktoobri saates räägib Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, mida kasulikku ja põnevat saab lugeda värskest ajakirjanumbrist.
„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehe kaudu.

„Ökoskoobis“ tuleb juttu Eesti Loodusest

„Ökoskoop“ käsitleb keskkonnateemasid  (allikas: Vikerraadio)

8. oktoobril on Vikerraadio eetris „Ökoskoop“, milles MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks räägib Eesti Looduse oktoobrinumbrist.
„Ökoskoopi“ saab kuulata Vikerraadiost ja järelkuulata kodulehelt.

Tuletame meelde: käimas on Eesti Looduse 19. fotovõistlus

2017. aastal pälvis noorte vanuseklassis loomafoto peaauhinna Martin Vesberg

Kuni 1. novembri keskööni saab võistlustöid üles laadida Eesti Looduse kodulehele. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembris Eesti Looduse kodulehelt.
Nõuded fotole
Foto peab olema tehtud Eestis ning jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad ainult noorte kategooriates („Koduloom“ ja „Aiataim“).
Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ja autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil.
Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF.
Kategooriad
Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) ja täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime- ja seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. Ühtlasi jagatakse hulga eriauhindu.
Loe täpsemalt kodulehelt.

EESTI UUDISED

Jahimehed ja loomakaitsjad hoiatavad: ettevaatust, metsloomad teel!

Sügisel tasub liikluses tähelepanelik olla                                                                        (foto: Ewa Dryjanska / Wikimedia Commons)

Eesti loomakaitse selts ja Eesti jahimeeste selts kutsuvad inimesi üles olema tähelepanelikud ja arvestama metsloomadega.
„Põtradel ja punahirvedel on jooksuaeg sügisel, seetõttu võivad nad sõiduteele sattuda tavapärasest sagedamini,“ selgitas jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. „Liiklejatel tasub sellega arvestada ja jälgida oma sõidukiirust. Eriti ettevaatlik tuleks olla metsavahelistel ja halva nähtavusega teedel,“ lisas tegevjuht. „1. oktoobril algas ajujaht ning koertega peetav jaht ja metsloomade liikuvus suureneb eriti nädalavahetustel, mistõttu palume liiklejatel olla ettevaatlikud,“ ütles Tõnis Korts.
Metsloomade käitumine on inimese jaoks ettearvamatu. „Kahjuks metsloomad ei saa aru sõiduteede loogikast ega reeglitest. Teed on tekkinud nende koju ja nende radadele. Samuti ei mõista nad mõõta autode sõidukiirust, sest nende jaoks on tegu ebaloogilise nähtusega,“ kommenteeris Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liige Geit Karurahu. Seetõttu tasub metsavaheteedel liigeldes olla veelgi tähelepanelikum ja võtta arvesse ulukite eest hoiatavaid märke. „Kindlasti ei tohi metslooma nähes lasta signaali, see võib looma ehmatada ja põhjustada ohtliku olukorra. Ulukit märgates tasub võtta hoog maha või sujuvalt pidurdada. Looma teelt või tee äärest ära ajamiseks võib hämaral ajal vilgutada tulesid,“ lisas Geit Karurahu.

Viis nõuannet, kuidas ohutult liigelda:
1. Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, kui metsloomad on loomupäraselt aktiivsemad. Ettevaatlik tuleks olla nädalavahetusel piirkondades, kus peetakse jahti. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk „Ettevaatust, jaht!“, mis annab inimestele märku jahi pidamise kohta.
2. Metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et kui loom ilmub teele, saaks sõiduki kiirust turvaliselt vähendada või hoopis peatuda. Kui ulukid ületavad teed, siis tuleks sõidukijuhil peatudes lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
3. Uuesti tasub liikuma hakata alles siis, kui metsloom on pärast tee ületamist taas metsa sisenenud. Metsloom võib käituda ettearvamatult ja tuldud teed mööda tagasi liikuda. Samuti tuleb alati arvestada, et uluk ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
4. Kui toimunud on kokkupõrge, helista keskkonnainfo lühinumbril 1313.
5. Ajujahi kütiliini (reas seisvad jahimehed) ei paigutata tihedalt kasutatavatele teedele. Kui märkate metsas liikudes kütiliini, tuleks vaikselt eemalduda niipea kui võimalik.
Alanud jahihooajal peetakse põtradele jahti kuni 15. detsembrini (v.a põdrapullid) ja hirvedele kuni jaanuari lõpuni; metssigu võib jahikoertega küttida 31. märtsini. Jooksuaeg kestab hirvlastel augusti algusest kuni oktoobri alguseni.

ELKS/EJS/Uudistaja

Tallinna loomaaed jätkab edukalt euroopa naaritsa paljundusprogrammi

Eestis sündinud naaritsad aitavad Euroopa asurkonda turgutada                              (allikas: Tallinna loomaaed)

Tallinna loomaaias on sel suvel sündinud viis euroopa naaritsa poega, kelle üks vanematest on pärit Eestist, teine aga Hispaaniast. Kaks poega saadeti eelmisel nädalal Hispaaniasse Toledos asuvasse euroopa naaritsa paljunduskeskusesse.
Euroopa naaritsa tehispopulatsioonid on jagatud ida ja lääne asurkonnaks ning loomade paljundamist koordineeritakse vastavalt Eestis ja Hispaanias. Kahe populatsiooni isendeid on seni hoitud eraldi, kuid tulevikus on geneetilise mitmekesisuse suurendamise eesmärgil plaanis kaks eraldi paiknenud asurkonda ühendada. Loomade vahetamise siht oli välja selgitada, kas kahe populatsiooni isendid on võimelised omavahel järglasi saama.
Märtsis ehk vahetult enne euroopa naaritsate pulmaaja algust vahetasid Tallinna loomaaed ja Toledo keskus emasloomi. Hispaaniasse saadeti kolm looma ning vastu saadi samuti kolm emasnaaritsat, et neid kohalike isasloomadega paaritada.
Tallinnasse toodud Hispaania naaritsatest kaks jäid tiineks ja neil sündis kokku viis poega. Toledosse saadetud emaseid naaritsaid ei õnnestunud paaritada, kuid tuleval aastal proovitakse uuesti. Sellest hoolimata saab nüüd olla kindel, et kahe asurkonna isendeid on võimalik omavahel paljundada.
Praeguseks on suve hakul Eesti-Hispaania segapaaridele sündinud naaritsapojad suureks kasvanud ja 27. septembril viidi neist kaks emaslooma Hispaania paljunduskeskusesse. Järgmisel aastal proovitakse seal ka neilt järglasi saada. Teised Tallinna loomaaias sündinud pojad ja nende emad jäävad esialgu Eestisse.

Tallinna loomaaed / Uudistaja

VÄLISMAALT

Alanud on Nobeli auhindade nädal

Nobeli auhinnad kuulutatakse välja iga aasta oktoobri alguses                                  (allikas: nobelprize.org)

Esmaspäeval, 1. oktoobril, kuulutas Karolinska instituut välja 2018. aasta Nobeli meditsiini- ja füsioloogiaauhinna saajad. Auhinna on pälvinud uudse vähiravi loojad James P. Allison ja Tasuku Honjo.
Need kaks teadlast on uurinud inimese immuunsüsteemi võimet vähirakke hävitada. Nende uurimistöö tulemusel kasutatakse vähiravis erilisi antikehi, mis suurendavad T-rakkude võimet kasvajarakke tappa ja aitavad summutada T-rakkude tööd takistavaid signaale. Immuunravi on tunduvalt parandanud melanoomi ja kopsuvähi ravivõimalusi.

Teisipäeval teatas Rootsi kuninglik teaduste akadeemia, et Nobeli füüsikaauhinna on pälvinud laserifüüsikud Arthur Ashkin, Gérard Mourou ja Donna Strickland.
Arthur Ashkin läheb füüsikaajalukku optiliste pintsettide leiutajana. Need näpitsad ehk laserpintsetid kasutavad valguse rõhku ning aitavad biotehnoloogiakatsetes kinni hoida baktereid ja organelle. Gérard Mourou ja Donna Strickland on välja arendanud laserikiirte võimendamise viisi, mis lubab eri materjale väga täpselt lõigata. Tänu neile füüsikutele tehakse maailmas mitukümmend miljonit silmade laseroperatsiooni, kuid avastust on rakendatud ka mujal. Enne Donna Stricklandi on füüsika-Nobeli vääriliseks peetud ainult kaht naist: Marie Curie sai preemia 1903. aastal ja Maria Goeppert-Mayer 1963. aastal.

Täna anti teada, et Nobeli keemiaauhind on sel aastal määratud Frances H. Arnoldile, George P. Smithile ja Sir Gregory P. Winterile. Arnold on esimesena jäljendanud katseklaasis evolutsiooni ja loonud selle abil uusi ensüüme ehk keemilisi reaktsioone kontrollivaid valke. Smith ja Winter on arendanud bakteriviiruste abil antikehade ja muude molekulide tootmist.

Nobeli komitee / Uudistaja

Kaelkirjakute muster on osaliselt pärilik

Suurte laikudega kaelkirjakupojad jäävad suurema tõenäosusega ellu (foto: Derek Lee / Pennsylvania osariigi ülikool)

Kaelkirjaku laikudest ja täppidest koosnev muster on vähemalt osaliselt pärilik. Sellisele järeldusele on jõudnud USA Pennsylvania osariigi ülikooli uurijad, kes kasutasid loomade karvkattemustrist tehtud fotode uurimiseks võimsat arvutiprogrammi ja said teada, et vähemalt osa karvkattelaikude kujust on emadel ja nende järeltulijatel väga sarnane .
Samuti tuli välja, et noore kaelkirjaku muster määrab selle, kui suure tõenäosusega ta noores eas ellu jääb. Kirev keha aitab end vaenlaste eest peita ja tumedad laigud mängivad rolli ka kehasoojuse reguleerimisel. Uuringu põhjal on kõige parem stardiplatvorm neil kaelkirjakutel, kes sünnivad suurte ja korrapäratu kujuga laikudega.
Loe pikemalt PhysOrgist.

PhysOrg/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Osale aasta linnu joonistusvõistlusel!

2018. aasta lind on metsis  (allikas: EOÜ)

Eesti ornitoloogiaühing kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid joonistama aasta lindu metsist. Tööde saatmise tähtaeg on 31. oktoober. Parimatest töödest koostatakse näitus ja osalejatele jagatakse auhindu.
Tänavu tähelepanu keskmes olev lind on hästi tuntud oma uhke levikutaolise saba ja kevadiste paaritumismängude poolest. Kel pole olnud juhust metsist oma silmaga näha, saab inspiratsiooni ammutada metsisekaamera salvestatust.
Iga huviline võib võistlusele esitada kuni kaks tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobril Eesti ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Täpsed osalemise tingimused on kirjas aasta linnu veebilehel www.eoy.ee/metsis.
Saabunud pilte hindab žürii neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Parimatest töödest koostatakse näitus, mis avatakse novembris Tartu ülikooli loodusmuuseumis. Iga vanuserühma tublimatele joonistajatele on auhinnad välja pannud Eesti Loodus, Photopoint, Eesti jahimeeste selts ja teised.
Aasta linnu joonistusvõistlust korraldab Eesti ornitoloogiaühing. Kaasa aitavad Tartu kunstnike liit, Tartu lastekunstikool, Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Eesti jahimeeste selts. Aasta lindu tutvustavaid üritusi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

EOÜ/Uudistaja

Tallinna botaanikaaed näitab põnevaid toidutaimi

Paraguai suhkruleht on magusa maitsega taim (foto: Ethel Aardvark / Wikimedia Commons)

Kuni 7.oktoobrini toimub Tallinna botaanikaaias huvitavate toidutaimede näitus. Põnevate juurviljade, puuviljade ja maitsetaimede kõrval on eksponeeritud nii supertoiduna tunnustatud taimi, lehtköögivilju, nii-öelda suhkrutaimi, vetikasaadusi ja muud põnevat. Näitusele tasub tulla ka teravama maitse eelistajatel.
„Vahel võivad vähetuntud viljad, seemned, lehed, varred või ka mugulad jääda proovimata lihtsalt seetõttu, et me ei tea, mida uutest toidutaimedest arvata,“ kutsub kuraator Krista Kaur kõiki uudistama.
Näitus on avatud iga päev kell 11–16. Sissepääs maksab täiskasvanule 4 eurot, pensionärile ja õpilasele 2 eurot.
Lisaks näitusele toimuvad ekskursioonid ja loengud (lisatasu eest). Kava näeb botaanikaaia kodulehelt.

Tallinna botaanikaaed / Uudistaja

ELFi talgusügis kestab

Septembris taastas ELF koos vabatahtlikega konnade elupaiku (allikas: ELF)

Oktoobris toimuvad veel mitmed Eestimaa looduse fondi talgud. Viinakuus on plaanis taastada nii must-toonekure, rüdi kui hariliku kukemarja ja pruuni lõikheina elupaiku.
Kõik abikäed on oodatud! Uuri lisaks ja pane end kirja siin: http://talgud.ee/talgud/2018

ELF/Uudistaja

Võta osa sügisestest linnuvaatluspäevadest!

Vaatluspäevade eesmärk on pöörata tähelepanu rändavatele lindudele ja nende vajadustele
(foto: Rita Helisma / Wikimedia Commons)

Eesti ornitoloogiaühing kutsub loodushuvilisi 6. ja 7. oktoobril jälgima lindude sügisrännet ja oma vaatlustest teada andma. Juba 25. korda toimuval rahvusvahelisel EuroBirdwatchil saab osaleda nii oma koduõuel kui minna juhendatud linnuretkele.
Osalemiseks tuleb oktoobri esimesel nädalavahetusel vaadelda linde oma koduaias, pikemal retkel või ornitoloogiaühingu korraldatud linnuvaatlusel. Nähtud linnuliigid ja nende arvukus tuleb üles märkida ja info edastada ornitoloogiaühingule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 9. oktoobriks.
Linnuretkel tuleb kirja panna kuupäev, vaatluspiirkond, liigid ja nähtud isendite arv. Andmed saab sisestada eElurikkuse portaali  või rakenduse Legulus kaudu, ornitoloogiaühingu veebivormi
või saata tavapostiga aadressile Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond.
Loe linnuretkede kohta täpsemalt ornitoloogiaühingu kodulehelt.

EOÜ/Uudistaja